Aju purevale haigusele kumab ravilootus

Siiamaani praktiliselt ravimatule Parkinsoni tõvele kumab silmapiiril ravilootus tänu senileitutest ühele parimale närvirakke kaitsvale ja parandavale valgule, mida uurib Mart Saarma juhitav töörühm Helsingi ülikoolis.

Ükski praegune Parkinsoni tõve ravim ei suuda tegeleda probleemi põhjusega, dopamiinirakkude kärbumisega ajus, vaid pakub ainult leevendust sümptomitele. Seda, et nende uuritaval valgul nimega MANF on tõve ravimiseks vajalik närvirakke kaitsev ja taastav toime, näitasid Saarma ja tema kolleegid nüüd ajakirjas Journal of Neuroscience ilmunud artiklis.

“Parkinsoni tõvega on nii, et kui ilmnevad esimesed sümptomid, näiteks käte värin ja jäikus ning patsient läheb esimest korda arsti juurde, on umbes 60-70 protsenti nõndanimetatud musta tuuma dopamiinineuronitest juba hävinud,” tõdeb Saarma intervjuus ajakirjale Tarkade Klubi.

“Meid huvitas, et kui protsess on käimas, kas MANF on võimeline seda pidurdama, ja teiseks, kas ta on võimeline järelejäänud neuroneid kuidagi turgutama, parandama,” selgitab ta.

“Suutsime näidata, et valk tõepoolest takistab järelejäänud neuronite surma, aga parandab ka nende talitlust. See näib stimuleerivat ka uute närvijätkete hargnemist.”

Ajakirja Tarkade Klubi oktoobrinumbris:

• Vajalikud vastused tuumaenergiast

• Sõda isetehtud lõhkekehade vastu

• Kas vananemist saab peatada?

• Kuidas mõõdetakse kiirust?

• Persoon: arvutiteadlane Jaan Raik

• Miks on haigutamine nakkav?

MANF kuulub kaheliikmelisse närvikasvufaktorite perekonda, mille esimese liikme CDNFi avastaja au kuulubki Saarma töörühmale. Kahe aasta eest anti sellest teada mainekas teadusajakirjas Nature. “Närvikasvufaktorid on valgud, mis on võimelised närvirakke kaitsma ja meie poolt kirjeldatud uued faktorid on seni tuntutest kõige tõhusamad,” ütleb Saarma.

Lisaks on nad evolutsiooni jooksul vähe muutunud, mis viitab nende tähtsale rollile organismis. “Ka äädikakärbses on see faktor just dopamiinineuronite elushoidja,” ütleb Saarma. “Hiiremutandid, kellel CDNFi geen puudub, ei sünni. See näitab, et [selle perekonna närvikasvufaktorid] on ka organismi arenguks väga vajalikud.”

MANF on teistest närvikasvufaktoritest lootustandvam ravim ka seetõttu, et levib kõige tõhusamalt üle kogu aju. Teised faktorid, näiteks praegu Parkinsoni tõve ravimina kliiniliste katsetuste faasi jõudnud GDNF, kipuvad teel dopamiinirakkudeni takerduma.

Saarma töörühm on oma tulemused saanud rotimudelitega töötades, mis tähendab, et MANFi tee kasutuskõlblikuks ravimiks on veel pikk ja katseterohke. Otsitakse ka paremat viisi ravimi organismis õigesse kohta toimetamiseks, mis praegu on võimalik vaid otse ajju süstides.

Koostöös kaasakadeemik Mati Karelsoniga, klassivennaga Tartu Tamme Gümnaasiumi päevilt, on Saarma asunud välja töötama molekule, mis sarnaneksid närvikasvufaktoritele, oleksid aga pisemad ning suutelised vereringest ajju imbuma. See töö on tema kinnitusel aga veel algusjärgus.

Närvikasvufaktorite tavapärane ülesanne ajus on neuronite kaitsmine ning on teada, et ajuvigastuse korral hakkab organism neid rohkem tootma. Mõned teadlased oletavad, et Parkinsoni tõve suguste ajurakke suretavate haiguste taga võibki olla mingil põhjusel tekkinud närvikasvufaktorite puudus ajus. Selle hüpoteesi kasuks rääkivaid kindlaid tõendeid siiski pole.