Teadurite kolmik leidis vastused olulistele bioloogia-alastele küsimustele: kuidas kromosoome raku jagunemisel täielikult kopeeritakse ja kuidas neid lagunemise eest kaitstakse, vahendab uudisteagentuur AP.

Preemia laureaadid näitasid, et lahendus peitub kromosoomide otstes — telomeerides — ning neid moodustavas ensüümis. Telomeere võrreldakse tihti saapapaelte hargnemist takistavate plasttorukestega paelte otstes.

“Blackburni, Greideri ja Szostaki avastused on lisanud täiendava mõõtme meie arusaamisele raku ehitusest, heitnud valgust haigustega seonduvatele mehhanismidele ning stimuleerinud potentsiaalsete uute raviviiside väljatöötamist,” teatab Nobeli preemiate komitee. Teadlased tegid kindlaks, et telomeere kaitseb kahjustuste eest neid paiknev unikaalne DNA-jupp.

Kui telomeerid kuluvad, siis rakk vananeb. Teisalt, kui telomeraas on aktiivne, siis telomeeri pikkus jääb samaks ja raku vananemine pidurdub. Nii juhtub näiteks vähirakkudega, millel arvatakse olevat igavene elu. Seevastu mõnda pärilikku haigust iseloomustab defektne telomeraas, mis põhjustab rakukahjustusi.

Blackburn töötab California ülikoolis bioloogia- ja füsioloogia-professorina. Greider on geneetikaprofessor Johns Hopkinsi ülikooli molekulaarbioloogia osakonnas. Szostak töötab Harvardi meditsiinikoolis ning Massachussettsi üldhaigla geneetikaprofessorina Bostonis.

Teaduspreemia rahaline väärtus on 10 miljonit Rootsi krooni ehk ligi 15 miljonit Eesti krooni.

Nobeli rahupreemia ja auhind füüsia, keemia ja kirjanduse alal kuulutatakse välja selle nädala jooksul. Majanduspreemia saaja tehakse teatavaks 12. oktoobril.

Nobelistidele antakse auhinnad üle Stockholmis 10. detsembril toimuval tseremoonial.