Testiauto osutus üheks esimese partii 12 eksemplarist - sellel olid näiteks kinni plommitud mootori- ja akumulaatoriruum, kuna auto sattus ajakirjanike kätte veel enne seda, kui Jaapanis algas ametlik müük.

Neljaukseline auto kaalub tonni, millest 200 kilo on liitiumakude omad. Neid saab laadida tavalisest kodus olevast pistikust või siis spetsiaalse seadme abil, millega saab poole tunniga patareid 80% täis. Lätis, tõttöelda, sedalaadi seadmeid ei ole, seega pidime kasutama tavalist kaablit - üks ots pistikusse, teine pesasse, mis asub samas kohas, kus tavalisel autol bensiinipaagi luuk.

220 V võrgust laadimine võtab 7 tundi, 110 V puhul kaks korda kauem. Sellele kulub 16 kW tunnis, seega „täispaagi" saab Eesti Energia eraisikute tariifi järgi 12 krooniga. Kui aga laadida autot öösel, siis veelgi soodsamalt. 144 kilomeetrit 12 krooniga - ökonoomne, kas pole?

Salong ei erine sisuliselt millegagi teistest sama suuruse luukpärade omadest. Siin ei leidu futuristlike disainelemente, mida oleme harjunud nägema keskkonnasäästlikel ideeautodel. i-MiEV'i saab Jaapanis samasuguse autona nimelt osta ka sisepõlemismootoriga.

Tänapäeval kasutatakse uutel erinevate hinnaklasside mudelitel kontaktivaba võtit, mis lubab auto käivitada esipaneelil oleva nupuga. Ka elektriliselt autolt, nagu igalt teiselt elektriliselt kodumasinalt, ootad seda sama. Sellest, et i-MiEV'i mootor hakkas tööle, teavitab üksnes roheline „READY" paneelil. Mingisuguseid teisi muutusi pole näha ega kuulda, kui te just ei ole peale viimast sõitu unustanud auto ventilatsioonsüsteemi välja lülitada.

Elektrooniline spidomeeter asub konsooli keskel. Ümber selle on mehhaaniline ökonomeeter, mis näeb välja nagu traditsiooniline tahhomeeter. Selle skaala on markeeritud värviga - tumesinisest helesiniseni. Kui auto seisab, asub osuti sinise ja rohelise skaalajaotise vahel, peale sõidu alustamist hakkab see aga näitama, kuivõrd ökonoomiline on teie sõidustiil antud konkreetsel momendil.

Rohelises sektoris näitab osuti, et akude energia on parajasti kulumas. Sinine tähendab, et akusid parajasti laetakse, näiteks pidurdamise ajal. Aku mahutavus kajastub samasuguselt kui bensiini kogus paagis - digitaalsete kuubikute skaalaga diapasoonis E (empty) kuni F (full). Üks skaalajaotis lubab läbida 5-8 km.

Kohapealt hakkab auto liikuma nagu automaatkäigukastiga auto. Vähesed inimesed on kunagi elektriautoga sõitnud, kuid arvata võib, et väga paljud on kasvõi kord elus sõitnud trolliga. Hääl, mis kaasneb kiirendamisega, sarnaneb väga sellega, mida teevad uued sinivalged trollid. Ainult et see on palju vaiksem, umbes selline nagu tagumiste kojameeste hääl.

Kuna Mitsubishi i-MiEV'i elektrimootor on taga, siis on sel autol ka tagavedu. Samas pole juhitavuse mõttes märkimisväärseid erinevusi esile tuua: auto sõidab, nagu kerge esiveoline luukpära. Kiirendus on linnarežiimis täiesti vastuvõetav võrreldes näiteks 1,6-liitriliste mootoritega, kuid maanteel muutub dünaamika loiuks ning tuletab meelde, et i-MiEV'i võimsus on kõigest 64 hj ning et see ei ole automagistraalide jaoks ette nähtud.

Peale käigukasti traditsiooniliste P, R, N ja D režiimi on olemas ka Eco ja B. Esimene kasutab vaid poolt mootori võimsusest, mis lubab elektroenergiat säästa. Sama režiim sobib ka linnas sõitmiseks kiirusega kuni 50 km/h. Režiim B on eriti ökonoomne, tagades mootoriga pidurdamise ja samal ajal akude laadimise. Selle võib aktiveerida künkalt laskumisel ning valgusfoori punasele tulele lähenemisel.

Hääletut autot ümberkaudsed inimesed ei kuule. Sellega peab arvestama ning olema valmis õigel ajal pidurdama. Mõnes riigis kaalutletakse juba täna võimalust kehtestada kohustuslik „helitaust" elektriliste autodele just ohutuse kaalutlustel. Tuunijad juba pakuvadki erilisi helisid, kasvõi näiteks ferraariliku V8 häält.

Mitsubishi lubab, et i-MiEV müük algab Euroopas juba 2010. a. keskel. Esimeseks riigiks, kuhu need autod ilmuvad, on Suurbritannia, kus rool on paigutatud samale poolele nagu Jaapanis. Praegu on i-MiEV'ide tootmine piiratud seetõttu, et akud pole veel piisavalt levinud - masstootmine algab aastal 2013.

Jaapanis müüakse Mitsubishi i-MiEV 4,6 miljoni jeeni eest, mis vastab ca 580 000 kroonile. Hind on vaieldamatult ülearu suur, eriti sellise väikese auto eest, mis traditsioonilise bensiinmootoriga ei maksaks arvatavasti enam kui 150-200 tuhat. Kuid eksklusiivse eseme eest tuleb maksta. Hübriididest küllastunud jaapanlased nautivad i-MiEV'i tulekut juba ette. Ka aga ka Euroopa juba elektriliseks revolutsiooniks valmis on?