Transrasvad — kuidas nad meie tervist kahjustavad?
Transrasvad kujutavad endast rasvatüüpi, mis tekib tahkeks muudetud ehk hüdrogeenitud taimsetes rasvades. Vedela rasva hüdrogeenimiseks muudetakse rasvamolekuli ehitust, mistõttu rasv muutub tahkeks ning seda on parem — ja odavam — säilitada ja transportida.
Hüdrogeenimise käigus aga kaotavad tervislikud taimerasvad oma head omadused ning muutuvad tervisele ohtlikumaks kui searasv või muud loomsed rasvad.
Transrasvu leidub näiteks paljudes küpsetistes, kreekerites, margariinis, kartulikrõpsudes, šokolaadis ja jäätises.
Transrasvade söömine tõstab halva ehk LDL-kolesterooli taset ning kõige rohkem hoiatavad teadlased transrasvade kahjulike mõju eest südame-veresoonkonnale.
Peale selle, et tõuseb südamehaigustesse haigestumise risk, suureneb mõne uuringu kohaselt ka oht haigestuda teise tüübi diabeeti.
Muude kahjulike mõjude osas ei ole teadusringkonnad ühel meelel, kuid on andmeid, et transrasvad võivad suurendada eesnäärme- ja käärsoolevähi riski ning soodustada Alzheimeri tõbe.
Maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO soovituse kohaselt ei tohiks transrasvade sisaldus kogu päevasest energiast ületada ühte protsenti.
Kui palju transrasvu me endale suust sisse ajame, pole Eestis võimalik teada saada, sest tootjal pole kohustust seda pakendile märkida. Kirjas peab olema vaid, kas toit sisaldab hüdrogeenitud taimerasvu.
Kui Eesti riik peab transrasvade osakaalu etiketile märkimist liigseks, siis näiteks USA-s kehtib see kohustus juba 2006. aastast.
Eesti tarbija jaoks on ainus võimalus avastada transrasvade olemasolu toidus, otsides etiketilt fraasi “taimne õli” või “hüdrogeenitud taimerasv”. Oluline on just sõna “hüdrogeenitud”, sest kõik taimsed rasvad ei sisalda transrasvu ja seetõttu pole neid tarvis liigselt karta.
