Internet pääseb USA küüsist

Nelikümmend aastat tagasi vahetasid Ühendriikide teadlased ARPANET-i kaudu esimese e-kirja. USA jaotab veebiaadresse ehk kontrollib interneti tuumiktehnoloogiat praeguseni. Aga peatselt on oodata muutusi.

Möödunud kümnendil andis USA osa oma interneti-võimust üle sõltumatule organisatsioonile nimega ICANN (Internet Corporation for Assigned Names and Numbers), mille tegevust sugugi mitte kõik riigid heaks ei kiida.

30. septembril lõpeb ICANN-i senine mandaat ning osa USA senisest otsustusõigusest läheb üle asutustest, üksikkasutajatest ja teistest valitsustest koosnevale "internetikogukonnale".

Uue kokkuleppe kohaselt muutub ICANN suuresti autonoomseks organisatsiooniks. Organisatsioon saab järelvaatavad nõukogud, kuhu kuuluvad ka erinevate riikide esindajad ja kes hakkavad jälgima ICANN-i tegevust neljas valdkonnas: konkurents põhidomeenide (nagu .com ja .net) valdkonnas, registreerunud isikute andmete käitlemine, võrkude turvalisus ja läbipaistvus, hea raamatupidamistava ja vastavus üldistele huvidele. Viimatinimetatud valdkonna nõukogu on ainuke, kuhu USA saab püsiva koha.

Lähiajal on oodata aadresside arvukuse plahvatuslikku suurenemist. Praegu on lisaks 280 riigi laiendile nagu .ee lisaks veel 21 geneerilist laiendit. Neile lisaks soovib ICANN lubada doomeninimede kasutamist teistes tähestikes, mille tulemusena saab veebiaadresse kirjutada näiteks hiina hieroglüüfidega ja araabia tähestikus, aga ka võtta kasutusele täpi- ja kriipsutähtedega aadressid nagu jäääär.ee ja õõvaöö.ee.