Lühidalt mõned näited, mida see Eesti elektroonika jaemüüjate jaoks tähendab:

  • Uus Sony PlayStation 3 Slim mängukonsool — meie poodides 5600, Amazonist tellides 4585 krooni.
  • Canon EOS 50D kere — meil 17 000, Amazonis 14 430 krooni.
  • HTC Hero Android operatsioonisüsteemiga nutitelefon — meil 9000 krooni, Amazonis 6800 krooni.
(Kõik hinnad on arvutatud koos saatekuluga ja kursiga 17.3 krooni naelsterlingi kohta — hetkel on ametlik kurss 17.2 krooni — ja ümardatud ülespoole.)

Hinnavahed ulatuvad tuhandetesse kroonidesse ja sellist nimekirja võiks jätkata sisuliselt lõputult.

Selle näitega ma ei taha anda soovitust, et lõpetage meie poodidest asjade ostmine ja pöörduge Amazon.co.uk poole. Pigem vastupidi — ma olen meie kaupmeeste patrioot ja soovin kogu hingest, et neil kõigil võimalikult hästi läheks.

Kirjutama ajaendas mind mure meie kaupmeeste tuleviku pärast ehk sellise hiidinternetikaubamajade hinna-teerulli vastu tuleks midagi välja mõelda.

Kuigi ma eelpoolnimetatud seadmete täpseid hinnakujundusmehhanisme ei tea, olen kindel, et niivõrd erinevad hinnad ei ole tingitud ainuüksi meie jaemüüjate ahnusest. Ma arvan, et oma osa hinnavahedes mängivad nii tootjad, maaletoojad kui riigi maksupoliitika.

Kõige suurem probleem on muidugi see, et meil on niivõrd väike turg, mille maht on sisuliselt võrreldav ühe tüüpilise maailma suurlinna linnaosaga, ja selle tõttu peab jaemüüja oma poe ülevalpidamiseks müüma kaupa ka suurema kattega (st kallimalt).

Siinkohal me võime korrutada muidugi mantrat, et  “me oleme avatud majandusega väike riik". Elektroonikamüüjate poolt vaadates paistab asi välja väga nutusena ja suure hulga kaubagruppide puhul ei ole neil võimalik Amazoni-sugustega hinnas konkureerida.

Euroopa liit tähendab eelkõige piiranguteta ühist turgu ja Euroopa komisjon on üsna üheselt oma esindajate kaudu väljendanud veendumust, et see puudutab internetikaubamajugi. Lühidalt tähendab see, et tuleviku hinnatase kujuneb pigem madalama võimaliku järgi.

Meist enamikul on krediitkaart ja ligipääs internetile ning paar klõpsu mõnes internetikaubamajas ringi vaadata pole kellegi jaoks probleem.

Kõige rumalam, mida me teha saame, on seda probleemi eitada. Meie kõigi huvides on leida sellele lahendus. Eelkõige peaks selle pärast muretsema riik, kes jääb ilma oma maksukroonidest.