Põhu- ja puuriitmajad koguvad populaarsust
BEST-Estonia korraldatav iga-aastane suvekursus vääris tänavu erilist tähelepanu, nimelt oli seekordse kursuse teemaks ökoehitus. Teema valikule aitas kaasa maailma süvenev keskkonnakriis ja aina populaarsemaks saav roheline mõtlemine. Tõuke selleks andis ka kohtumine erineva taustaga inimestega, mis näitas, et teemal on lai kandepind ja tudengite huvi on suur nii Eestis kui mujal Euroopas, kirjutab Inseneeria.
Suvekursuse põhieesmärk oli tutvustada ehitus-, keskkonna- ja arhitektuuritaustaga välistudengile rohelist mõtteviisi ehituses ja arhitektuuris. Ka taheti tänavusele 22 tehnikatudengile üle kogu Euroopa anda ülevaade loodussõbralikest ehitusmaterjalidest ja -tehnoloogiatest, näidata erinevaid keskkonnasõbralikke arhitektuurilahendusi ja ehitusvõimalusi hoonete ehitamisel, renoveerimisel ja hooldamisel. Ning pakkuda neile praktilist kogemust ökomaja arhitektuuriprojektist ja ehitusstaadiumist osa võttes.
Kursus jagunes kaheks.
Esimene osa oli TTÜ ruumes toimunud põhjalik loenguprogramm, kus üle kümne erineva tippspetsialisti ning avaliku elu tegelase (nt Marek Strandberg, Rene Valner, Hendrik Voll) oma teadmisi tudengitega jagasid. Loengud puudutasid nii materjalivalikut, hoonete energeetikat, rohelist maastikuarhitektuuri kui ka ökoehituse ja -arhitektuuri üldist strateegiat, lõpetades säästvate ehituslahenduste ökonoomikaga. Kuna kursus oli suunatud tehnikatudengitele, võisid loengutest osa võtta ka Tallinna Tehnikaülikooli tudengid.
Kursuse teiseks osaks, ühtlasi kulminatsiooniks, oli Põlvamaal ehtsa ökomaja ehitus. BEST-Estonia liikmed ja Euroopa tehnikaülikoolide tudengid ehitasid kahe päeva jooksul looduslikest ehitusmaterjalidest põhumaja. Ehitustegevus toimus paralleelselt kolmel objektil - tulevikus nõupidamise otstarbel kasutatav "sõprade" maja, kuusnurkse põhiplaaniga kuivkäimla ja varikatusega pitsaahi.
"Sõprade" maja
Kõigepealt tasandati maja sisemine liivaväli ühtsele kõrgusele. Seejärel laoti liivakottidest vundament, mille iga kihi vahele paigaldati kaks kihti okastraati. Valminud kolmekihilise vundamendi väliskülg kaeti isetehtud seguga (hobusesõnnik, savi ja vesi), kaitsmaks liivakotte päikese eest. Seejärel valmistati liivast, savist ja põhust cob-segu. (Cob tuleneb vanast inglise sõnast, mis tähendab kamakat või ümmargust massi. Tänapäeval puuduvad cob-tehnikas piirid, sest savimullast, liivast ja põhust segu plastilisus võimaldab voolida just selliseid vorme, mida on vaja; teisalt saab samast materjalist ehitada ka katust kandvaid seinakonstruktsioone. Seega võimaldab savi-liiva-põhu segu rajada hoonet ilma puitkarkassita.) Cob seguga kaeti vundamendi pealmine külg ja okastraadid. Ajanappusel paigaldati vundamendile ainult kaks kihti põhupakke, millest valmistatakse majale seinad.
Kuusnurkse põhiplaaniga kuivkäimla
Okstest punusid välistudengid hoone seinad. Seejärel hakati valmistama järjekordset cob-tehnikas segu, millega jõuti katta kolm seina. Samuti planeeriti seina kaks ovaalset akent.
Varikatusega pitsaahi
Ehitis oli iseenesest valmis enne kursust, kuid istealust täiendati cob-tehnikas seguga. Tööd tehti mitmes vahetuses, st üks kiht cob-segu pandi istmele, seejärel tehti sõrmedega sinna auke sisse, et segu kiiremini ära kuivaks. Tegevust korrati, kuni iste valmis sai.
Laagri käigus toimusid ka väljasõidud erinevatele objektidele:
• IVT Soojuspumbad, kus spetsialistid rääkisid soojuspumpade tehnoloogiast, kasutamisest, paigaldamisest ja kasutegurist. Näidati spetsiaalset programmi, mille abil saab klientidele personaalse pakkumise välja töötada.
• Lilleoru. Tudengitele näidati põhumaju, mille ehitamisel on kasutatud erinevaid looduslikke materjale nagu savi, liiva, põhusegu, pilliroogu jne. Samuti andis kohapealne spetsialist tunnise loengu teemal "Psühholoogiline lähenemine ökoehituses". Käidi vaatamas ka maailma suurimat elulille, mis on arhitektuuriline lahendus, kus erinevate taimeliikidega on moodustatud lill. Lille keskel on kujund erinevate geomeetriliste kujunditega, millel on spirituaalsed tähendused.
Kahenädalane kursus välistudengitele lõppes eksamiga, mille nad pidid sooritama presentatsioonidena. Kursuse põhjalikult ja edukalt läbinud tudengid said väga hea ülevaate säästvatest mõtetest ehitusmaastikul, seda tänu TTÜ õppejõududele ning mainekatele väliskülalistele.
Nähes kursuse teema vajalikkust ja populaarsust, usub suvekursuse projektijuht Martin Simpson, et TTÜ tudengite seast tõuseb esile valdkonna tipptasemel tulevikutegijaid. Sellele aitab kaasa ka TTÜ-poolne initsiatiiv ning uute magistriõppe erialade väljatöötamine, mis on juba peatselt käiku minemas.
Kursuse korraldaja BEST-Estonia on rahvusvahelise üliõpilasorganisatsiooni BEST (Board of European Students of Technology) Eesti lokaalgrupp, kes korraldab juba 19. aastat Euroopa tudengitele akadeemilisi kursusi. Analoogsed kursused toimuvad igal aastal 82 juhtiva Euroopa tehnikaülikooli juures ning neist on võimalus osa võtta ka kõigil TTÜ tudengitel. BEST-Estonia on Eesti avalikkusele tuttav igal aastal toimuva kontaktprojekti "Võti Tulevikku" kaudu.
Puuriitmaja tuleb ise ehitades üsna odavalt kätte
Puuriitkonstruktsioon (Cordwood construction) ehk puuriitmüüritis on looduslik ehitusmeetod, milles riidapuud ehk kooreta puujupid laotakse riidana ülestikku seinaks, kasutades sidematerjalina mörti liiva, savi, õlgede ja vee segust.
Konstruktsioon
Seinte ehitamisel jäetakse puuhalud või -pakud tavaliselt müüritisest veidi välja ulatuma (2?3 cm ulatuses). Seinte paksus on enamasti 30-60 cm, aga Põhja-Kanadas on mõned seinad ka kuni 90 cm paksud.
Puuriitmajad on välimuselt atraktiivsed, nende ruumikasutus ökonoomne (ümara põhiplaani puhul), ressursikulu väike ja ehitamine lihtne. Enamasti moodustab puit seinakonstruktsioonist 40-60%, ülejäänud osa täidab mördisegu ja isolatsioonimaterjal. Puuriitehitis võib olenevalt projektist ja ehitusprotsessist olla väga säästlik. Puuriitkonstruktsioone on kaht liiki: läbiv ja MIM (mört-isolatsioonimaterjal-mört).
Läbiva konstruktsiooni puhul sisaldab mördisegu ise isolatsioonimaterjali, milleks on enamasti saepuru, pilliroog, ajalehepuru või paberimass; vahel moodustab see väga suure osa kogusest (80% paberimassi ja 20% mörti). Enamlevinud MIM-meetodi puhul ei täida mört (erinevalt läbivast meetodist või ka tellismüüritisest) kogu seina paksust. Selle asemel annavad seinale toe ja stabiilsuse kaks 7-10 cm laiust (vahel ka laiemat) mördiriba seina kummaski ääres ja nende vahel asub eraldi isolatsioonikiht. Puuriitkonstruktsiooniga seinad võivad olla ise kandvad (kui kasutatakse üleslaotud nurki või lainelist seina) või võivad olla laotud ka püst- ja rõhttalade vahele, mis tugevdavad konstruktsiooni ja sobivad näiteks maavärinapiirkondades kasutamiseks.
Kandva puuriitseina puhul lubab puidu ja mördi survetaluvus katusetarindid otse seinaga siduda. Erinevate mördisegude ja isolatsioonimaterjalide puhul on erinev seina üldine R-väärtus ehk soojatakistus ja samuti omasoojusmass ehk sooja/külma salvestamisvõime.
Puit
Puuriitehitised on säästlik moodus metsastes piirkondades palgiotste või langenud puude ärakasutamiseks. Samuti saadakse ehitusmaterjaliks sobivat puitu saekaatritest, lõhutud küttepuudest, vanadest (kreosoodiga töötlemata) telefonipostidest, lagunenud piirdepostidest ja raielankidelt. Säästlikkuse ja ökonoomsuse huvides tasub puuriitseintes kasutada taaskäideldavat materjali. Olenemata päritolust tuleb puit enne ehitama asumist alati koorida. Kasutada võib rohkem kui 30 puiduliiki, mädanemiskindluse tõttu on eelistatuimad jugapuu, seedri alaliigid, harilik ebatsuuga, lehis, mänd, pappel.
Kõige sobivam on väiksema tihedusega õhuline puit, mille paisumine ja kokkutõmbumine on väiksem kui tiheda, kõva puidu puhul nagu jalakas, vaher, tamm või pöök. Tegelikult võib seinte ehitamiseks kasutada enamikku puiduliike, kui need on korralikult kuivanud ja väliskliima suhtelise niiskuse omandanud. Soovitatav on kasutada samast liigist ja samast allikast pärit puitu, sest nii on paisumise-kokkutõmbumise muutujaid vähem.
Mört
Richard Flatau soovitab oma raamatus "Cordwood Construction: A Log End View" (2007) kasutada mördisegu, mis koosneb kolmest osast liivast, kahest osast vettinud saepurust, ühest osast portlandtsemendist ja ühest osast kustutatud lubjast. See segu on mõeldud mittekandvatele (st püst- ja rõhttalade vahel asetsevatele) puuriitseintele ning selle eelis on aeglasem kivinemine ja vähem pragusid kui suurema koguse saepuru poolt õhuliseks muudetud mördisegul.
Flatau soovitab müüritist ka otsese päikesevalguse eest varjata ja õhtul kinni katta. Veel üks mördisegu soovitus: üheksa mahuosa liiva, kolm saepuru, kolm ehituslupja (mitte põllumajanduses kasutatavat), kaks portlandtsementi. Saepuru peaks pärinema kergest ja õhulisest pehmest puidust ning olema sõelutud pooletollise (13 mm) auguga sõelaga.
Suurepärased kohad sellise saepuru leidmiseks on saeveskid ja mootorsae puru. Enne kasutamist vees leotatud saepuru töötab käsnana, millest mört niiskust imab, aeglustades sedasi kuivamist ja vähendades pragude teket. Saepuru võib asendada ka spetsiaalse tsemendihooldusvahendiga, ent nii kasvab keskkonnamõju. Ehituslubi muudab seina paindlikumaks, hingavamaks ja iseparanduvaks, sest settib aeglasemalt kui tsement. Portlandtsement seob mördi keemiliselt üheks.
Maksumus
Ühe 1998. aastal tehtud võrdleva majandusliku analüüsi põhjal , milles võrreldi puitsõrestikmaja, puuriitmaja, põhumaja ning õlgedest ja savist maja, näib puuriitmaja olevat majanduslikult kasulik ehitusmeetod.
Kahekordne 233-ruutmeetrine maja Cherokees Põhja-Carolinas kvaliteetsete kiviplaatide ja männiparketi, puudega köetava ahju, muldkatuse, seedripuust käsitöökaunistuste, reljeefsete uksepaneelide ja ühe männipuidust käsitööuksega läks omanikule maksma umbes 52 000 dollarit. Kuna omanik tegi 99% töödest ise, tuli ühe ruutmeetri hinnaks umbes 223 dollarit.
Võrreldava suuruse ja sisustustasemega puitsõrestikmaja maksis 1998. aastal 75 000 kuni 125 000 dollarit (omaniku tööpanust ei olnud). 1997. aasta elumajade hinnastatistika näitas, et keskmise sisustustasemega 100-200-ruutmeetrise maja ruutmeeter maksis umbes 650-900 dollarit.
Puuriitmaja ehituse maksumuse juures mängib olulist rolli materjalide hankimise viis ja kasutatav tööjõud. (Interneti-materjalide põhjal.)
