Peale Eesti ka Saksamaa ja Walesi looduskaitseliselt väärtuslikke rohumaid puudutavast projektist rääkinud maaülikooli vanemteaduri Katrin Heinsoo sõnul sai tänavu uuringu tarbeks Alam-Pedja kaitseniitudelt tehtud ühtekokku 12 tonni silo, kirjutab Eesti Päevaleht.

Järgmise aasta juunis peaks aga Saksamaalt Alam-Pedjale jõudma laboritingimustes katsetatud masin, mille abil võiks tänavusest silost saada väärtuslik ning igati kateldesõbralik kütus.

Katsetamisele minevas uues tehnoloogias iseenesest midagi keerulist ei ole: rohi niidetakse ning pannakse seejärel silona mõneks ajaks vette ligunema - selle tulemusena peaks taimsest massist leostuma põletamisel katlaseintele kogunevad ja korrodeerumist soodustavad ühendid.

Just viimati mainitud asjaolude tõttu pole soojatootjad heina kui kütuse vastu varem erilist huvi üles näidanud.

Edasi eraldatakse silokooke kokku pressides leotisest vedelik, millest toodetakse biogaasi. Gaasi põletamisel toodetud soojusega aga kuivatataks ära toodetud silokoogid, mis rändaksid võimaluse korral tahke kütusena edasi lähimasse katlamajja.