Eestis “tossab” 10 000 hektarit kunagisi turbavälju

Kasutuseta seisvatelt vanadelt turbaväljadelt, millelt on kooritud vähelagunenud turba kiht, eraldub ligi viis protsenti kogu Eesti tööstuslikust kasvuhoonegaaside emissioonist, selgus Tartu ülikooli geograafia instituudis läbi viidud uuringust „Kasvuhoonegaaside emissioon turbatootmis- ja jääkturbaaladelt Eestis“.

Niimoodi koorituna seistes toodavad mahajäetud turbaväljad Tartu ülikooli geograafia instituudi doktorandi Jüri-Ott Salmi sõnul kaks korda rohkem kasvuhoonegaase, kui kasutuses olevad kaevandused, vahendavad ERR teadusuudised.

“Nii kaevandajad kui ka riik peaksid töötama selle nimel, et kaevandustest maha jäetud alad saaksid põhjalikult kaevandatud, et sealt ei toimuks pidevat emissiooni. Teine võimalus oleks uurida, mis selle emissiooniga juhtub, kui istutada neile aladele mõni energiakultuur või lihtsalt mets. Seni, kui need väljad seisavad lihtsalt kasutamata, on need selged kasvuhoonegaaside allikad. Ütleme nii, et 10 000 hektarit soid meil lihtsalt tossavad,” sõnas Salm.

Lõunanaabrite juures on aga olukord märksa hullem, seal ei kaevandata üldse hästilagunenud turvast, mistõttu on Lätis nüüdseks juba ligi 20 000 hektarit vanu turbavälju, mis on kasutusest väljas ja lihtsalt “tossavad”.