Sudu koostisosaks olev osoon moodustub näiteks siis, kui päikeselt lähtuv ultraviolettkiirgus lõhub sidemed hapnikumolekulis. Sellise reaktsiooni lõpp-produktiks on O3, osoonimolekul, kus kokku on ühendatud kolm hapnikuaatomit. Kõrgel atmosfääris asuv osoonikiht kaitseb Maad kahjulike UV-kiirte eest, kuid maapinnal asuv osoon on inimesele mürgine, vahendab Novaator LiveScience'i uudist.

Kuigi osoon siseruumide õhus on suuremaks probleemiks arengumaades, kus toiduvalmistamiseks põletatakse puid ja muud biomassi halvasti ventileeritud ruumides, võib värvitu gaas välisõhust tuppa imbuda ka arenenud riikide kodudes ja kontorites. Lisaks võivad siseruumide osoonitaset tõsta koopiamasinad, printerid ja teised seadmed.

Dennis Decoteau ja tema kolleegid tegid katse, et uurida taimede võimet siseruumide õhku puhastada. Nad istutasid kolm tavalist toataime eraldatud kambrikestesse kasvuhoones. Seejärel lasti kambritesse osooni tavatasemega võrreldes kümnekordses koguses. Iga paari minuti järel mõõdeti kambrites osooni kontsentratsiooni, kuni tase langes kolme protsendini esialgsest.

Kui taimevabades kambrites võttis osoonitaseme langus aega 75 minutit, suutsid taimedega täidetud kambrid samaga hakkama saada 50 minuti jooksul. Teadlaste arvates võivad taimed võtta osooni sisse läbi õhulõhede ning seda siis taime sees lõhkuda.

Tulevastes uuringutes on plaanis selgeks teha, kui palju taimi kontoris olema peaks. Uus uurimus plaanitakse läbi viia realistlikumate osoonitasemete juures. Lisaks uuritakse, kas taimede osoonieemaldamise võime on erinev.