Uuring: inimesed ei tee vahet õigel ja valel!
“Tõelaboratooriumis” läbi viidud uuringu raames esitasid Bruneli ülikooli teadurid Emily Finchi ja Stefan Fafinski osalejatele küsimusi kindlustuspettuse, tudengite plagiaatluse ja tööandjalt varastamise koht, kirjutab ajaleht Times.
Iga vabatahtlik pidi vastama, kas üks või teine tegu on tema arvates ebaaus, kas nad mõistaksid kellegi teise selle eest süüdi ning kas nad on seda ise toime pannud. Isegi kõige lihtsakoelisemate küsimuste vastused varieerusid suurel määral: näiteks leidis enam kui kolm protsenti vastanuist, et DVD-ketta võtmine poest ilma selle eest tasumata ei ole ebaaus.
“Ebaaususe juures on määravaks teguriks see, mida ühiskond taolisest käitumisest arvab,” selgitas Finch. “Seadus eeldab, et inimesed on selles osas kõik ühel nõul. Meie teooria sedastas aga hoopis, et üksikisikud ei ole sellega üheselt nõus. Ometi arvasime, et kõige äärmuslikumatel juhtudel ollakse üksmeelel — et näiteks DVD loata võtmine poest on kõigi katsealuste arvates ebaaus.”
Uurimuse kohaselt on naised varmamad eetiliselt kahtlase väärtusega tegusid ebaausaks lahterdama, kuid samas mõistavad mehed tõenäolisemalt sellistes tegudes süüdistatud inimesed süüdi.
Näiteks leidis 92 protsenti naistest, et enne kindlustuslepingu sõlmimist saadud kahjustuste ees pole aus kahjutasu nõuda. Sama teguviisi pidas ebaausaks 85 protsenti meestest. Siiski oli vaid 42 protsenti naistest valmis taolise teguviisi alusel inimest süüdi mõistma. Meeste puhul oli potentsiaalsete süüdimõistjate protsent 55.
Veel üks tegur, mis ebaaususe tajumise määra tugevasti mõjutab, on vanus. Vanemad inimesed osutuvad enamikul juhtudest karmimaks. Samuti ei kiirusta inimesed ebaausaks pidama sedasorti tegusid, mida nad ise toime pannud on.
Enam kui 15 000 vabatahtliku osalejaga veebikatsete tulemused annavad mõista, et arusaamad aususest on koguni nii kõikuvad, et juriidilist normi tuleb korrigeerida, teatasid Finch ja Fafinski.
Anglo-ameerika õigussüsteemis palutakse vandekohtunikel otsustada, kas kostja teod olid “ausad mõistlike ja ausate inimeste normide kohaselt”. Vandekohtunikeks ei ole mitte juriidilise haridusega inimesed, vaid rahvaesindajad erinevatelt elualadelt.
Finch ja Stefan Fafinski leiavad, et ebaausust käsitlevad õigusnormid tuleb ümber hinnata, sest vandekohtunike suurel määral erinevad vaated võivad mõjutada kohtuprotsesside tulemusi.
Praegu Ühendkuningriigis kehtiva süsteemi kohaselt sõltuvad ühes ja samas väärteos süüdistatavate kostjate protsesside otsused vandekohtu soolistest ja ealistest iseärasustest ning sellest, kui suur osa vandekohtusse kutsutud kodanikest on ise samasuguseid ebaausaid tegusid toime pannud.
“Seadus rajaneb eeldusele, et rahva enamuse vaated selle kohta, milline on ebaaus käitumine, langevad kokku,” ütlesid teadlased. “Meie uurimus esitab väljakutse sellele eeldusele, kuna leidsime, et inimesed jäävad isegi kõige elementaarsemates küsimustes tihti lahknevatele arvamustele.”
Teadlased kavandavad nüüd põhjalikuma uuringu läbiviimist näidis-kohtusaalis, sest nende arvates võib kohtuniku ja kõrgemate advokaatide kohalolu koos kaaslastepoolse survega mõjutada inimeste isiklikku arusaama aususest.
