Internet sai 40-aastaseks
Internet loodi osaliselt eesmärgiga tekitada sidevõrgustik, mis toimiks isegi juhul, kui mõni selle osa tuumapommiga pihta saaks. Kui kõige otsem sidekanal ei olnud saadaval, oleks side liikunud ruuterite kaudu alternatiivseid teid pidi.
ARPANET loodi USA kaitseministeeriumi osakonna DARPA poolt. Esimene ühendus leidis aset Los Angeleses asuva California ülikooli ja Stanfordi uurimisinstituudi vahel. 1969. aasta lõpuks olid võrguga ühendatud ka Santa Barbaras asuv California ülikool ja Utah ülikool.
1972. aastal leiutas BBN-i arvutiinsener Ray Tomlinson ARPANET-i jaoks e-posti. Tema oli inimene, kes valis välja kasutajanime ja aadressi ühendamiseks @ sümboli. Samal aastal nägi ilmavalgust ka telnet'i protokoll, mille abil pääses ligi eemalasuvasse arvutisse.
Ftp-protokoll, mille abil saab erinevate internetikeskkondade vahel andmeid üle kanda, mõeldi välja 1973. aastal. Samal aastal loodi ka esimene rahvusvaheline internetiühendus USA ja London University College'i vahel.
Seitsmekümnendatel mõtlesid Bob Kahn ja Vint Cerf välja TCP/IP arhitektuur. USA kaitseministeerium võttis selle kasutusele 1980. aastal ja see asendas varasema Network Control Protocol'i. 1983. aastaks oli TCP/IP jõudnud laiatarbekasutusse.
Koos e-posti, FTP ja telneti käskude standardiseerimisega muutus võrkude kasutamine üha lihtsamaks ka tavainimeste jaoks, mis tõi võrgu juurde rohkem inimesi, eriti ülikoolidest. Järk-järgult avastas üha suurem hulk inimesi intreneti võimalusi.
Algselt, kui lehekülgede arv oli väike, oli kerge hoida silma peal kogu internetis avaldatud materjalil. Ent üha rohkemate ülikoolide, raamatukogude ja organisatsioonide lisandumisega, muutus internetis arve pidamine üha raskemaks. Tekkis vajadus selle teadmistevaramu indekseerimise järele.
1989. aastal leidis aset tähelepanuväärne sündmus, kui Tim Berners-Lee koos oma kolleegidega Euroopa osakestefüüsika laboratooriumist (CERN) pakkusid välja uue infovahetuse protokolli. Sellest sai 1991. aastaks World Wide Web (WWW) ja see põhines hüpertekstil.
1993. aastal sai Marc Andreessen ja tema meeskond USA National Center of Supercomputing Applications'is (NCSA) hakkama graafilise kasutajaliidesega brauseriga Mosaic. Mosaic'i arendamisest pärit kogemuste najal lõi Andreessen hiljem ühe edukaima sirviku Netscape'i. Netscape'i sai oma edu nautida seni, kuni Microsoft tõi turule Internet Exploreri.
Kuna internti arendamist rahastas algselt USA valitus, siis oli sellele ligipääs suuresti piiratud teadus-, haridus- ja valitsusasutustega.
USA esimeseks võrguteenust pakkuvaks ettevõtteks sai Delphi nime kandev ettevõte, mis avas oma e-posti teenuse 1992. aasta juulikuus ja täisinternetiteenuse sama aasta novembris. 1995. aasta mais kaotati interneti ärikasutuse viimased piirangud kui National Science Foundation lõpetas interneti alustugede rahalise toetamise ja kogu liiklus suundus eravõrkudesse. Internetti ilmusid AOL, Prodigy ja CompuServe.
Äriinterneti üheks märgilise tähtusega sündmuseks oli integreeritud IE brauseriga Microsoft Windows 98 operatsioonisüsteemi turulejõudmine 1998. aasta juunikuus.
1998. aastal andis Sun'i üks kaasasutajaid Andy Bechtolsheim veel olematule ettevõttele Google Inc'ile stardikapitaliks 100 000 dollarit. 2000. aasta juuniks oli Google'ist saanud maailma suurim otsimootor.
Alates sellest ajast on internet plahvatuslikult kasvanud ja uudsed lahendused, mis makstakse kinni reklaamirahadega, on kasutajateni toonud üha rohkem tasuta infot ja võrguteenuseid. Viimaste aastate suurimaks arenguks on sotsiaalvõrgustike plahvatuslik kasv.
Alljärgnevalt videoklipp, mis annab interneti arengust graafilise ülevaate.
