Kui 1923. aastal kulutas teel liiklev mootorsõiduk (sõiduauto, mootorratas, veok, buss jne) USAs saja kilomeetri läbimiseks keskmiselt 16,8 liitrit kütust, siis nüüd 13,7 liitrit, tõdevad uurijad Michael Sivak ja Omer Tsimhomi ajakirjas Energy Policy avaldatud artiklis, vahendab ajakiri Tarkade Klubi.

1973. aastaks kerkis mootorsõidukite keskmine kütusekulu pea kahekümne liitrini saja kilomeetri kohta, kuid hakkas seejärel kiiresti kahanema. 1970ndate algus on USA kütusetarbimise ajaloos oluline just seetõttu, et siis seadis Araabia naftatootjaid ühendav organisatsioon OAPEC (naftat eksportivate riikide ühenduse OPEC Araabia liikmesriigid, lisaks Süüria ja Egiptus) Ühendriikidele karistuseks Iisraeli toetamise eest naftaembargo. See ja järgnevad sündmused omakorda mõjutasid oluliselt kogu USA majandust.

Sivaki sõnul pani just 1973. aasta kriis autotootjad mõtlema sellele, kuidas autod teedel väiksema kütusekogusega liikuma panna. “Kuid 1991. aastast alates tõuseb edasimineku kõver  palju aeglasemalt,” nendib ta. 1990ndate alguseks oli keskmine kütusekulu tõusnud 13,9 liitrini saja kilomeetri kohta. 2006. aastal oli see 13,7 liitrit.

Sõiduautod kasutasid 1973. aastal saja kilomeetri läbimiseks keskmiselt 17,6 liitrit kütust ning 1991. aastal 11,1 liitrit. 2006. aastaks oli keskmine kütusekulu vähenenud õige pisut, 10,5 liitrini. Kergeveokid kasutasid 1966. aastal keskmiselt 24,3 liitrit kütust, 1991. aastal juba 13,8 ja 2006. aastal 13,1 liitrit. Raskeveokite kütusekulu on visalt vähenenud: 1966. aastal kulutasid raskeveokid keskmiselt 42 liitrit sajale kilomeetrile, 2006. aastal aga 39,9 liitrit.

Ajakirja Tarkade Klubi septembrinumbris:
• Massid teaduse teenistuses

• Mõte juhib mateeriat

• Kuidas pruulida elu

• Arheoloogia kiirabi

• Digitaalsed lõhnad

• Mis on mustad kastid?

Sivaki sõnul tuleks parandada nii kauba- kui sõitjate veoks mõeldud sõidukite kütusekasutuse efektiivsust. Vaatamata sellele, et bussid ja veoautod on suhteliselt suured kütusetarbijad, ei peaks tehnoloogia arendamisel tema arvates fookust vaid neile koondama. Nimelt on mitmete sõidukite kasutamine ühiskonna seisukohalt oluline; veoautode puhul, näiteks, võiks peale läbitud kilomeetrite arvu rääkida sellest, kui palju kaupa kütusekoguse abil kui kaugele liigutatakse. Näiteks 1936. aastast kuni 1965. aastani kasvas veokite kütusekulu oluliselt, samas kasvas ka veokite suurus.

Uurijad peavad oluliseks seda, et iga sõidukiklass võetaks eraldi vaatluse alla ning üritataks neid ka eraldi edasi arendada. Näiteks sellega, kui aastas 10 000 kilomeetrit läbiv auto tarvitaks saja kilomeetri kohta seitsme liitri kütuse asemel kuus ja pool, hoitaks aastaga kokku rohkem kui tavalise väikeauto paagitäie ehk 50 liitrit kütust.

Uurimuses on andmetena kasutatud tootja poolt näidatud kütusekulu ja erinevate autotestide tulemusi. Läbitud kilomeetrite ja teedel kulutatud kütusekoguste leidmiseks võeti arvesse USA vastavate ametkondade statistika.

Mida teeb Eesti, et USA 1973. aasta sarnast kriisi ennetada?

1973. aastal tabas USAd Araabia riikide naftaembargo tõttu kütusekriis, mis avaldas ülitugevat mõju kogu USA majandusele, sealhulgas börsile. 1974. aasta veebruaris teatas Ameerika Autoliit, et viiendikus Ühendriikide bensiinijaamadest ei ole müügil tilkagi kütust.

Rakendati ka süsteemi, mis lubas paarisarvuliste numbrimärkidega autodel kütust osta paariskuupäevadel ja paaritute numbritega autodel paaritutel kuupäevadel. Bensiinijaamades võeti kasutusele kolme lipu süsteem. Lehviv roheline lipp näitas, et bensiini müüakse piiranguteta, kollane lipp, et piirangutega, ja punane, et bensiini ei ole, kuid tankla on avatud muude teenuste kasutamiseks.

Eestiski on kütusest puudus olnud, viimati 1990ndate alguses. Siis venisid bensiinisabad mitme kilomeetri pikkuseks. Näiteks Tallinna linnavalitsus andis järgmise määruse: “Seoses bensiinikriisiga võimaldada patendiga erataksojuhtidel tagastada ennetähtaegselt patent ning rahandusvalitsusel tagasi maksta 1990. a. eelolevate kuude eest patendimaksu summa vastavalt Tallinna Maksuameti teatisele.”

Kui Eestis peaks korduma midagi 1990ndate alguse kriisi või 1973. aasta Araabia naftaembargo taolist, toimib puhvrina meie vedelkütusevaru. Eestis tegutsevad kütusefirmad saavad sealt kriisiolukorras kütust osta. Suurem osa Eestis tarbitavast kütusest tarnitakse Leedust.

Vedelkütuste varustamisraskuste korral asendab reserv tavapäraseid tarneallikaid. Tänavu mais oleks reservist jätkunud autopargi ja teiste tarbijate bensiiniga varustamiseks 73 päevaks ning tarbijatele vajalikku diislikütust ja kerget kütteõli oleks jätkunud 77 päevaks.