Veelgi enam — vaimuhädasid ei ole neil sagedamini mitte ainult võrreldes mõõdukate trimpajate, vaid lausa kõvade kõridega, kes samuti kannatavad vaimsete probleemide käes, vahendab teadusportaal AlphaGalileo.

Kõige õnnelikumad on uuringu kohaselt inimesed, kes pruugivad keskmiselt kaks klaasitäit veini, pudeli õlut või pitsi kangemat napsi nädalas.   

Karsklaste seas esineb rohkem süngeid meeleolusid võibolla seetõttu, et neil on vähem sõpru, pakuvad teadlased.

„See rühm inimesi on ühiskonnaga vähem kohandunud kui teised,” ütleb doktor Eystein Stordal Norra teadus- ja tehnikaülikoolist. „Kui sõbrad saavad kokku, siis on Lääne ühiskonnas kombeks pigem napsi võtta kui mitte võtta.”

Teadlased kinnitavad, et isegi siis, kui valimist arvati välja inimesed, kes olid karsklaseks hakanud alkoholiprobleemide tõttu, jäävad uurimistöö järeldused kehtima.

Ajakirjas Addiction ilmunud uuringus osales ligi 40 000 norralast riigi keskosas asuvast maakonnast. Neil paluti anda ülevaade oma füüsilisest ja vaimsest tervisest ning pidada kahe nädala jooksul arvet joodud vägijookide kohta.

Täiskarsklaseks pidas end 12 protsenti küsitluses osalenud inimestest — keskmiselt oli nende seas rohkem naisi ja vanureid. Ka muude tervisehädade üle kaebasid nad rohkem kui alkoholi haruharva või keskmiselt tarvitavad inimesed.