Tüdrukud on loodud ämblikke kartma

Vaatepilt kaheksast pikast mustast jalast mööda põrandat vudimas paneb mõned inimesed kisendades põgenema — ning naised ehmuvad selle peale neli korda tõenäolisemalt kui mehed. Nüüd näitab värske teadusuuring, et naistel on geneetiline soodumus hirmu tekkeks potentsiaalselt ohtlike loomade suhtes.

Pennsylvania osariigis Pittsburghis tegutseva Carnegie Melloni ülikooli arengupsühholoog David Rakison leidis, et juba 11 kuu vanused tüdrukud hakkavad ämblikke kujutavaid pilte väga kiiresti hirmuga seostama. Poiss-imikud jäid sellisest seosest aga õndsasse teadmatusse, vahendab NewScientist.

Koolituse esimeses etapis näitas Rakison kümnele eri soost beebile ämbliku pilti koos pildiga, mis kujutas hirmunud nägu. Katse järgmises faasis näidati väikelastele ämbliku pilti koos õnneliku näoga ja lille pilti koos hirmunud näoga.

Hoolimata ämbliku õnnelikust kaaslasest vaatasid tüdrukud seda märkimisväärselt kauem kui lille. Uurijate arvates tähendas see, et tüdrukud eeldasid ämblike seostamist hirmuga. Poisid vaatasid mõlemat pilti sama kaua.

Teisele rühmale lastele näitas Rakison esmalt ämblikupilti paaris rõõmsa näo ja lillepilti kartliku näoga. Nüüd vaatasid ka tüdrukud mõlemat pilti sama kaua. See annab alust arvata, et hirm ämblike ees pole siiski kaasa sündinud.

Tulemused annavad mõista, et tütarlastel on poistest tugevam kalduvus ohtlikke loomi tuvastama õppida. Vastukaaluks, kinnitab Rakison, pole kaasaegsetel foobiatel nagu hirm lendamise või süstide ees, mingisuguseid soo-eelistusi.

Rakison kannab selle erinevuse kütt-korilaste kogukonna meeste ja naiste käitumuslike erinevuste kontole. Tülgastus ämblike vastu võib aidata naistel ohtlikke loomi vältida, kuid meeste evolutsioon paistab olevat eelistanud jahipidamisel vajalikku riskantsemat käitumist.

Evolutsioonilises mõttes on arukam omandada ämblikuhirm mingis vanuses kui sellega sündida, lisab ta. "Vastsündinul pole suurt mõtet objekti karta, kui ta ei saa sellele reageerida, näiteks eemale roomata," ütleb ta.

Aga kui meil on geneetiline soodumus ämblikke karta, siis kas on üldse mõtet psühholoogilt selles asjas abi otsida? "Isegi siis, kui inimesel on tugev kalduvus ämblikukartuse väljakujunemisele, võib kokkupuuteravi (ingl exposure therapy) ometi edukas olla," kinnitab Washingtoni ülikooli kliinilise psühholoogi teadur Jaime Derringer. "Kuid seost ämblike ja hirmureaktsiooni vahel võib olla keerulisem pöördõppida."