Eesti jääb biogaasi tootmises Lätist maha

Ehkki biogaasi tootmine võtab Euroopas täistuure, on Eestis seni tegevust alustanud ainult 2-3 biogaasijaama. Isegi Lätis on neid juba 6-7 ning peagi on lisandumas veel uusi jaamu.

Eesti suuremad põllumajandusettevõtted ei ole oma tootmiste juurde tänaseks ehitanud ühtegi biogaasijaama.

Addinol Balti turu juhi Meelis Orgla sõnul on põhjuseks siinsed energiahinnad ja madalad riiklikud dotatsioonid. Eestis makstakse biogaasil töötava elektrienergia eest ca 0,07-0,08 EUR-i kWh eest, mis on madalam kui paljudes teistes Euroopa riikides.

"Heaks erandiks on Jööri biogaasijaam Saaremaal, mis on väga eeskujulik ka Euroopa mõistes. Eestis toodetakse biogaasil elektrit siiski põhiliselt prügila gaasiga: Pääskülas ning kohe avatavates uutes biogaasi jaamades Uikala ning Tallinna prügilates," ütleb Orgla.

Lätis on seevastu biogaasi tootmise olukord ja levik kiirem kui Eestis. Selle taga on soodsad energiahinnad, millega müüakse toodetud energia kohalikku jaotusvõrku. Biogaasijaama majanduslik tulusus sõltub peamiselt müüdud elektri hinnast.

Lätis on etteantud tariif 0,2-0,25 EUR-i kWh eest, mis on muu Euroopaga võrreldes küllaltki kõrge. Sellel aastal arvatakse kogu biogaasi tootmise mahu suuruseks ligi 9 miljonit kuupmeetrit ning järgmise aasta kasvuks ennustatakse 20%. Biogaasil toodetakse elektrit ca 7,7 MW aastas.

Riia prügilas Getlinis asuva Läti suurima biogaasijaama tootlus on 5,4 MW. Teised tootjad on väiksemad. Prügila gaasist toodetakse elektrit ka Liepajas. Sellel aastal alustatakse uue suure projektiga, mille lõplik käiku laskmine võtab aega 2-3 aastat. Rajatakse 12 MW koguvõimsusega biogaasi tootmispark, kuhu kuulub kaksteist 1 MW-list jaama. Biogaasi saadakse põhiliselt sigala lägast. Projekti maksumuseks on ligi 60 miljonit eurot.

"Biogaasi tootmine on küll keskkonnasäästlik, kuid väga kapitalimahukas. Ka mujal maailmas edeneb see valdavalt dotatsioonide tõttu, sest tegemist on suure ja pikaajalise investeeringuga. Samuti pärsib antud valdkonna kiiret arengut uus ja suhteliselt tundmatu tehnoloogia," räägib Orgla.

"Tänaseks on Balti turul olemas küll pilootprojekte ning ka üsna palju tehnoloogia pakkujaid, kuid areng on visa. On alust arvata, et mida rohkem valdkond areneb, seda kättesaadavamaks ja lihtsamaks see ettevõtjatele muutub."

On lootust, et ka Eestis hakkab biogaasi teema hoogsalt arenema, sest keskkonnaministeeriumis valmis 2009. aasta veebruaris  investeerimistoetuse määrus. Eesti valitsus suunab järgneva kuue aasta jooksul biokütustel töötavate elektri- ja küttejaamade ehitamiseks riigi abina miljard krooni.