Pidurisüsteemi vedeliku vahetus on eluliselt tähtis

Aastate jooksul kogub pidurivedelik endasse niiskust ja saasta, mis halvendab tööomadusi ja korrodeerib torusid/silindreid seestpoolt. Selle tulemusena lakkavad pidurisilindrid töötamast ja vedelik ei kannata enam kuuma ega külma, ning pidurid enam ei pidurda. Pidurivedelikku on soovitatav vahetada 2 kuni 4 aasta tagant.

Tänapäeva uued autod annavad vähesest pidurivedeliku tasemest teada tule süttimisel armatuurlaual, vanadel autodel selline andur sootuks puudub. Pidurivedelikule nagu ka kõikidele teistele autos kasutatavatele vedelikele on kehtestatud kindlad standardid. Pidurivedeliku puhul on selleks USA's esmaselt kasutusele võetud DOT, täpsemalt kasutatakse DOT 3, DOT 4, DOT 5 ja DOT 5.1 pidurivedelikku.

Pidurisüsteemi vedeliku õigeaegne ja süsteemne vahetamine on eluliselt tähtis ja seda ei tohiks alahinnata. Vedelikku on soovitav kontrollida ja vahetada autoteeninduses, kuid seda saab ka ise vahetada, kui vastavad teadmised olemas. Vahetamise aeg sõltub sellest, kuidas piduriniplid avanevad ja loomulikult vahetaja professionaalsusest (20 minutit või 2 päeva).

Soovitav on auto käsiraamatust eelnevalt uurida, mis pidurivedelik on süsteemis kasutusel, kuna see kindlustab, et ostate ikka samal baasil oleva vedeliku. Osad vedelikud nimelt ei segune omavahel ja neid ei tohi omavahel ka segada (nt. DOT 4 ja DOT 5 on tehtud teisel baasil ja omavahel ei segune). See võib rikkuda pidurisüsteemi mansetid ja tuua muud kahju.

Kui on näiteks plaanis autoga mägedesse sõita, kus on pidurisüsteemi ülekuumenemise oht, siis soovitan kasutada kõrgemaid temperatuure taluvat, näiteks DOT 5.1 vedelikku.

Kuidas pidurivedelikku ise vahetada?

Kõigepealt ime peasilindri reservuaar vanast pidurivedelikust tühjaks ja vala uut täis. Vajadusel eemalda autolt rattad. Seejärel tuleb hakata pidureid ühe ratta kaupa õhutama. Abiline vajutab piduripedaali ja jätab pedaali surve alla (võib paar korda pumbata ka), sina päästad pidurisilindrinipli lahti. Vana õli paiskub välja, uus jookseb torudesse ja nippel kinni!

Senikaua hoidis sõber pedaali surve all. Oluline on, et pedaali ei lasta ülesse enne, kui nippel suletud, muidu imetakse nipli kaudu süsteemi õhku ja pidurid ei hakka tööle (pedaal jääb vetruma). Nüüd võib protseduuri korrata, kuni niplist hakkab uut, puhast ja ilusat vedelikku tulema.

Vahepeal peab kontrollima, et reservuaar tühjaks ei saaks. Sama toimin tuleb läbi viia ka ülejäänud kolme ratta juures. Tähtis on alustada kaugemast rattast (parem tagumine, mõnel autol ka vasak tagumine sõltuvalt peasilindri asukohast) ja liikuda peasilindrile lähemale.

Soovitan ka määrida ja puhastada suporteid, et ei tekiks kinnikiilumisi. Kui seda teha, siis tuleb jälgida, et määrdeaine ei sattuks piduriklotsidele ja ketastele.