Mis 35-aastase Mozarti tegelikult tappis?
Pärast komponisti surma 1791. aastal on tema varalahkumise ümber punutud teooriaid kuritahtlikust mürgitamisest reumatoidse palaviku ja toore või ebapiisavalt kuumtöödeldud sealiha söömisest saadud parasiittõve trihhinoosini.
Mozarti surmatunnistusel seisab surma ametliku põhjusena hitziges Frieselfieber ehk "tuline hirsipalavik", mis viitab hirsiteri meenutavale lööbele, vahendab Reuters.
Kuid Amsterdami ülikooli uurijad väitsid, et suurmehe surma teemalised uurimused rajanevad enamasti väheusaldusväärsetele tõenditele nagu Mozarti viimaste päevade tunnistajaks olnud inimeste aastaid hiljem kirja pandud mälestused.
Nende uus, ajakirjas Annals of Internal Medicine tutvustatud uurimus toetus Viini ametlikele surnuteregistrite andmetele 1791. aasta talvest, mis paigutab Mozarti surma laiemasse konteksti. Nimelt suri ta just selles linnas.
"Meie tulemused annavad mõista, et Mozart langes streptokokk-neelupõletiku ohvriks, millesse Mozarti surmakuul nakatusid paljud Viini elanikud, ja et Mozart oli üks mitmest inimesest selles epideemias, kellel arenes välja surmav neerukomplikatsioon," ütleb Amsterdami ülikooli teadusuurija Richard Zegers.
Zegersi ja kolleegide sõnul võis streptokokknakkusliku neelupõletiku ehk streptokokkfarüngiidi miniepideemia saada alguse Viini sõjaväehaiglast.
Pealtnägijate tunnistuste kohaselt jäi Mozart "põletikulisse palavikku", mis kattub streptokokk-neelupõletiku kuluga, kirjutavad Zegers ja kolleegid teadustöö tutvustuses.
Eluajal üle 600 muusikateose kirjutanud heliloojal tekkisid viimaks tõsised tursed, raske haigusseisund, seljavalud ja lööve, mis sobivad neelunakkuse tulemusel arenenud neerupõletik glomerulonefriit.
Zegers ei välista ka võimalust, et Mozartil olid sarlakid, mida sarnaselt streptokokkfarüngiidile võivad samuti põhjustada streptokokkbakterid. Kuid see on vähem tõenäoline, sest tunnistajate kinnitusel tekkis Mozartil lööve alles haiguse lõppfaasis. Sarlakite puhul ilmneb lööve kiiresti.
