Arstide sõnul vajavad täiskasvanud üldiselt seitse kuni üheksa tundi und ööpäevas, et tervis korras püsiks. Lühem uneaeg põhjustab mitmesuguseid terviseprobleeme, kaasa arvatud mäluhäired ja immuunsüsteemi nõrgenemine, vahendab Associated Press.

California ülikooli teadlased on und reguleerivaid geene kaua otsinud. 2001. aasta avastasid nad geenimutatsiooni, mis sundis inimesi magama minema kell 19.30 ja ärkama öösel kella 3.30 paiku.

Nüüd avastas sama teadlasterühm geeni, mis reguleerib uneaja pikkust. Nad leidsid perekonna, kus 69-aastane ema ja 44-aastane tütar lasid silma looja tavaliselt kella 22 paiku. Ema ärkas öösel kell 4 ja tütar 4.30, ilma et see oleks nende tervisele halvasti mõjunud. Ülejäänud pereliikmete uni oli sama pikk nagu enamikul meist.

Vereanalüüs näitas, et tsirkadiaanrütmide ehk keha sisemise kella regulatsiooniga seotud geen DEC2 esines naistel muteerunud kujul.

Uuringut juhtinud neuroloogiaprofessor Ying-Hui Fu uuris sama geenmutatsiooniga hiiri ja puuviljakärbseid ning avastas, et need magasid oma liigikaaslastest vähem. Ühtlasi vajasid hiired napimalt aega, et unepuudusest taastuda.

Uuringu tulemused ilmusid ajakirjas Science.