Ühendriikides asuva Stanfordi ülikooli psühholoogiprofessor Laura Carstensen korraldas inimestega vanuses 18 - 90 aastat erinevaid eksperimente ja palus neil pidada päevikut oma emotsionaalse seisundi kohta, vahendab BBC.

Tulemusi analüüsides selgus, et vanemad inimesed mõistavad oma aega sisustada parimal võimalikul viisil ja on vilunud vältima olukordi, mis muudavad neid kurvaks või tekitavad  stressi.

Eakamaid kiusas halb tuju märksa harvem ja nad talusid edukamalt enda kohta käivat kriitikat. Samuti suutsid nad oma tundeid tulemuslikumalt kontrollida - see oskus näis vananedes aina paranevat.

„Vanemaks saades muutuvad inimesed aina teadlikumaks sellest, et elupäevi jääb üha vähemaks. Nii püüavad nad mitte sattuda olukordadesse, mis neile kurbust valmistaks," ütleb California ülikooli psühholoog Susan Turk Charles.

Briti pensionäriühenduste Age Concern ja Help the Aged avaliku poliitika juht Andrew Harrop leiab, et uuringu tulemused on julgustavad, sest paljud inimesed vaatavad vananemisele mure ja õudusega.

„Liiga paljud noored oletavad, et vanaksjäämine tähendab paratamatult haigusi, nõrkust, liikumisvabaduse puudust ja teistest sõltumist. [Ent] paljud vanemad inimesed elavad aktiivset, tervislikku elu, omandavad kogemusi ja jätkavad õppimist."

Psühholoog Laura Carstensen leiab, et noored teeksid õigesti, kui hakkaksid juba praegu oma eluõhtuks valmistuma - harrastama tervislikumat eluviisi ja pöörama enam tähelepanu töö- ja perevälisele elule.