Uuring: komeet inimkonda tõenäoliselt ei hukuta
Washingtoni ülikooli astronoomid lõid arvutisimulatsiooni käigus Päikesesüsteemis viimase 1,2 miljardi aasta jooksul tekkinud komeedipilvede evolutsioonilise mudeli, vahendab AFP ajakirjas Science ilmunud uuringut.
Mudel võimaldas neil pilku heita Oorti pilve, mis kujutab endast jäänukit udukogust, millest tekkis Päikesesüsteem.
„Oorti pilve sisemust on viimased 25 aastat peetud Päikesesüsteemi saladuslikuks kandiks, mis on suuteline aeg-ajalt välja paiskama Maa pealt elu minema pühkivaid komeete," märgib uuringu autor Nathan Kaib.
Ent simulatsiooni käigus avastati, et Maa on viimase 500 miljoni aasta vältel saanud komeetidelt ainult kaks-kolm märkimisväärset tabamust.
Need komeedid võisid põhjustada väljasuremislaine Eotseeni ajastikus 33,9 kuni 55,8 miljonit aastat tagasi, kuid evolutsioonistandardite järgi on tegemist „väheolulise sündmusega", väidavad teadlased ning lisavad, et arvatavasti oli sel puhul tegemist kõige intensiivsema komeedisajuga pärast elu tekkimist Maal.
Komeeditabamuste harvaesinevus muudab ebatõenäoliseks ka võimaluse, et ülejäänusid väljasuremislaineid põhjustab mõni komeet.
Komeetide langemine Maale on äärmiselt haruldane, kuivõrd Saturni ja Jupiteri gravitatsiooniväljad viskavad neid Päikesesüsteemist välja, tähtedevahelisse ruumi.
Head uudised piirduvadki. Komeedid meid ei ähvarda, aga asteroidide eest pole inimkond kaitstud. Teooria kohaselt tegi Maale langenud asteroidid lõpu dinosauruste ajastule.
