4-päevane töönädal kogub poolehoidjaid
Ajal mil valitsusasutused ja ettevõtted on sunnitud rahva nurinat taludes kulusid vähendama, pälvib USAs üha rohkem tähelepanu kärpeidee, mida enamik töötajaid tervitaks rõõmsal meelel. Selleks on 4-päevane töönädal senise 5-päevase asemel. Reedest saaks ametlikult puhkepäev.
Kolm päeva kestvad nädalalõpud, ilma et väheneks töötundide arv, ei aitaks mitte ainult säästa raha, vaid parandaks inimeste tervist ja vähendaks loodusreostust, väidavad idee autorid.
Mitu USA osariiki, linna ja ettevõtet on valmis uue töökalendri eksperimendi korras kasutusele võtma või on seda juba teinud, kirjutab Scientific American.
10-tunnise tööpäeva ja 4-päevase töönädalaga hakati Ühendriikides eksperimenteerima juba majanduslanguse algul, mil hakati otsima võimalusi kulutuste vähendamiseks. Ettevõtted mõistsid kiiresti, et reedene puhkepäev võimaldab neil säästa raha ilma, et peaks 40-tunnist töönädalat kärpima.
Utah' osariik muutis 17 000 riigiteenistuja töönädala neljapäevaliseks juba eelmise aasta augustis, mis tähendab, et reedeti sealsetes kontorites tuled ei põle, arvutid ei unda ja liftid ei tööta. Elektriarved vähenevad, sest puudub vajadus tube konditsioneeriga tuulutada. Koristajatelgi pole reedel tööle asja. Möödunud maikuu seisuga on osariik säästnud 1,8 miljonit dollarit ehk ligi 20 miljonit krooni.
Brightam Young'i ülikooli teadlased mõõtsid eksperimendi osalejate rahulolu uue töögraafikuga ning avastasid, et selle kiidab heaks 82 protsenti inimestest.
4-päevasest töönädalast võidab ka keskkond. Kui inimesed kulutavad 20 protsenti vähem aega liiklemisele ning kontorihooned neelavad voolu ainult neljal päeval nädalas, siis tulemuseks on kokkuhoid nii elektrilt kui ka autokütuselt. Ühtlasi tähendab see lühemat viibimist heitgaaside keskel ning vähem õhku paisatud kasvuhoonegaase.
Ka õhtuse tipptunni ajal muutub liiklus talutavamaks, sest kümme tundi päevas töötavad inimesed hakkavad kodu poole liikuma paar tundi hiljem.
Mitte kõik ei pea töönädala lühendamist neljale päevale mõttekaks. On väljendatud muret, et pikem tööpäev suurendab väsimust ja haigestumise ohtu ning nudib töövälise aja äärmiselt lühikeseks.
Senised uurimistulemused kinnitavad siiski vastupidist. Utah' osariigiametnike tervis on paranenud, stressi esineb vähem ning haiguse tõttu puudutakse töölt harvem. Varasemad uuringud on näidanud, et krooniline väsimus tabab inimesi, kelle tööpäev venib enam kui 12-tunni pikkuseks.
Ainult 20 protsenti uuringus osalenud inimesi kurtis, et ajapuudusel on nad sunnitud sööma rohkem kiirtoitu. 30 protsenti väitis, et sporditegemiseks on vähem mahti. Samas kinnitas 30 protsenti, et on hakanud hoopis tihedamini sportima. Ootamatu kaasnähtusena ilmnes, et Utah's suurenes end vabatahtlikuks tööks üles andnud inimeste hulk.
Utah osariigi aastapikkune eksperiment jõuab augustis lõpule, kuid neljapäevast töönädalat katsetavad ka Texase osariigis asuv linn El Paso ja Floridas asuv Melbourne Beach.
Uudsest töögraafikust haistab tulu tõusvat ka autotööstus. Alates tänavu 10. augustist läheb neljapäevasele töönädalale üle Ohio osariigis Lordstownis asuv General Motorsi autotehas.
Muuseas, just omaaegne autotööstur Henry Ford on vastutav selle eest, et viiepäevasest ja 40-tunnisest töönädalast sai 1920ndatel ja 1930ndatel aastatel reegel. USA ametiühingute survel kinnistati 40-tunnine töönädal ka üleriikliku seadusega. Varem sisaldas nädal üle 50 töötunni.
Poliitikud üritavad Utah eeskujul nelja päevase töönädala sisse seada ka New Yorki osariigis. Algatuse eestkõnelejate hinnangul kaaluvad muutuse positiivsed mõjud selgelt üles üksikud ebameeldivused.
