Piraadipartei sattus vabavara pooldajate kriitika alla
GNU üldine avalik litsents (GPL) on algselt Stallmani poolt kirja pandud laialt kasutavad vaba tarkvara kasutamist määratlevad tingimused, mis tuginevad autoriõiguste seadustiku põhimõtetele ja mille eesmärgiks tagada sellega kaitstud teoste vabadused. Samad seadused, mis toidavad üldisi autoriõigusi, on ka autorivale kahurimoonaks.
Vabavara litsents tagab kasutajatele õiguse tarkvara koodiga tutvuda, seda muuta, jooksutada ja jagada. Autorivale litsentsid on vaba tarkvara litsentside erivorm, millega määratakse, et nii algset kui ka sellega seotud koodi tuleb edasi jagada samadel tingimustel, mis üldiselt välistab selle kasutamise organisatsioonide (või eraisiku) omanduses oleva koodiga tarkvaras. Viimane põhimõte eristab autorivale litsentsi palju rohkem lubavatest litsentsidest, nagu seda on näiteks BSD oma.
Autorivale on Stallmani visioonist oluline osa, sest see sunnib ettevõtteid, kes kasutavad autorivale tingimustega kaitstud koodi, avama ka enda oma. Koodi jagamise tingimusi määratleva litsentsina on GPL kooskõlas tänaste autorikaitse seadustega. Kui mõni ettevõte ei täida litsentsitingimustes välja toodud tingimusi, võib ta autoriõiguste rikkumise eest kohtusse tarida.
Piraadipartei plaan, milles nähakse ette viie aastane autoriõiguste kehtivusaeg, lubab ettevõtetel autorivale koodi viis aastat pärast selle väljatulekut kasutada oma äranägemise järgi. See aga töötab autorivale põhimõtetele vastu, mille eesmärgiks on arvutitarkvara koodi avamine võimalikult suures ulatuses. Tavatarkvara ehk kellegi omanduses oleva koodiga tarkvara, muutuks sellise süsteemiga viie aasta möödudes ka avalikuks tarkvaraks, kuid seda vaid binaarprogrammina - tegelikku lähtekoodi ei avalikustataks ja sellest ei saa kunagi ühist omandit.
Autoriõiguste reformimist taotlevate ja vaba tarkvara pooldajate eesmärkide vahel on seega suur konflikt, mille vältimine on mõlemile suur väljakutse. Ühe lahendusena pakuti välja, et GPL litsentsid kehtiksid viie aasta asemel kümme aastat, kuid see lükati tagasi, sest Piraadipartei plaan erandeid ette ei näe.
Stallmani nägemuse kohaselt on omanduses olev tarkvara nagunii erijuhtum, sest ainult binaarkoodina jagatud tarkvara ei saa kergesti modifitseerida ega selle eesmärki kolmandate osapoolte poolt muuta. Tema ettepanekute kohaselt võiks ettevõtteid sellisel juhul peale viie aasta möödumist kohustada avalikustama ka oma lähtekood.
Autoriõigused on juriidilisse süsteemi "sisse keevitatud" ja igasugune nende muutmine tooks kaasa seninägematud tagajärjed. Autoriõiguste reformi poolt autorivalele esitatud väljakutsed näitavad kui keerulise valdkonnaga on tegemist ja kui raske on leida mõistliku tasakaalu tarbijate ja loojate õiguste vahel.
