Tagavarakütust saab säilitada kanasulgedes
Vesinik on Universumis enimlevinud element ning seda peetakse ka üheks suurima potentsiaaliga tuleviku puhtaks energiaallikaks ning alternatiiviks fossiilsetele kütustele. Kui vesinik reageerib hapnikuga, tekib lisaks energiale vaid vesi, mitte mingeid ohtlikke saasteaineid, vahendab Novaator LiveScience'i uudist.
Kahjuks on vesinikku raske hoida ja transportida. Praegu hoitakse vesiniku jõul töötavates autodes kütust kas vedelas või kokkusurutult gaasilises vormis. Kokkusurutud gaas võtab umbes 40 korda rohkem ruumi kui bensiin, vedelat vesiniku peab aga hoidma väga madalal temperatuuril.
Delaware'i ülikooli teadlane Richard Wool ja tema kolleegid väidavad aga, et kuumutatud kanasulgede kiud võiksid endas hoida suurtes kogustes vesinikku. Kanasulgesid hakkasid teadlased uurima seetõttu, et tegemist on äärmiselt odava materjaliga, mida leidub kogu maailmas suurtes kogustes. "Sulgedest lahtisaamise eest makstakse isegi raha, seega on tegemist praktiliselt tasuta materjaliga," ütleb Wool.
Kanasulgede kiud koosnevad põhiliselt keratiinist, samast valgust, mida leidub küüntes, soomustes ja nokkades. Kui kanasulgi hoolikalt kindlal temperatuuril ja kindlaksmääratud aja jooksul kuumutada, hakkavad kiudude süsinikurikkad pinnad vesinikku külge tõmbama. Kuumutamisprotsessi käigus moodustuvad ka kiududevahelised õõnsad torud, mis tugevdavad struktuuri ja muudavad selle poorsemaks, suurendades nii materjali pindala ja võimet vesinikku siduda. Seejärel saab kiududesse gaasi pumbata ning seda seal rõhu all säilitada. Gaasi vabastamiseks on vaja vaid rõhku vähendada või temperatuuri tõsta.