Börsil teenitakse miljoneid superarvutite abil
Kirjeldatavad süsteemid on niivõrd kiired, et võivad üle kavaldada või maha joosta kõik ülejäänud investorid, nii masinad kui ka inimesed. Neid süsteeme on arendatud aastaid ja praeguseks on nad jõudnud tähelepanu keskmesse.
Näiteks on viimasel ajal imestust äratanud see, kuidas paljud riskifondid ja suured pangad on pärast finantssüsteemi krahhi nii ruttu hakanud taas sedavõrd palju raha teenima. Üheks vastuseks siinkohal on - ülikiire kauplemine.
Sel kuul tõmmati liistule üks endine Goldman Sachs'i programmeerija, keda süüdistati salajaste arvutikoodide varguses, mille kohta prokurör ütles, et nende abil olevat võimalik turge ebaõiglasel viisil manipuleerida. Goldman tunnistas, et ta teenib ülikiire kauplemise pealt tulu, kuid salgas maha, et see neile mingisugusegi ebaõiglase eelise annaks.
Siiski on ülikiire kauplemise spetsialistidel teiste maaklerite ees selge eelis, rääkimata väikeinvestoritest. USA börside järelvalveorgani The Securities and Exchange Commission'i (SEC) sõnul hindavad nad ülikiire kauplemisstrateegia teatud aspektide õiguspärasust.
New York Stock Exchange'i endise juhi William H. Donaldsoni sõnul teenitakse enamus rahast nimetatud ülikiirete tehingutega. "Kui ühel investoril pole võimalusi sellega sammu pidada, siis on tema võimalused väga piiratud," leiab Donaldson.
Suurema osa ajaloo vältel on ostjad ja müüjad kogunenud bärsipõrandal ja kaubelnud niikaua, kuni jõutakse tehinguni. Aastal 1998 lubas SEC alustada elektroonilise kauplemisega, mille eesmärgiks oli võimaldada börsile ligipääs neile, kel olemas arvuti ja tahtmine. Koos uute turgude esilekerkimisega ei suuda tavalised arvutid aga enam Wall Street'i superarvutitega konkureerida.
Võimsad algoritmid ehk ärimaailma kõnekeeles "algod" suudavad ühes sekundist anda miljoneid tehingukäske ja üheaegselt hoida sõrm päästikul kümnetel turgudel. Algod märkavad kujunevaid aktsiatrende enne kui teised investorid jõuavad silmagi pilgutada ning langetada otsuseid millisekundite jooksul.
Ülikiired kauplejad ajavad tihti ka teisi börsiosalisi segadusse sellega, et annavad ostukäske ja tühistavad neid peaaegu simultaanselt. Turureeglite augud annavad kiirkauplejatele võimaluse saada enne konkurente teada, kuidas teised kauplevad ja nende ülikiired arvutid suudavad sõna otseses mõttes aeglasemaid investoreid sundida oma tulust loobuma ja seejärel kaovad ilma, et ülejäänud arugi saaksidki, et need seal olid.
"Tegemist on tehnoloogilise võidurelvastumisega. Võitjaid eristab kaotajatest see, kui kiiresti keegi end liigutada suudab," leiab New York'i börsi opereeriva NYSE Euronext töötaja Joseph M Mecane.
Näitena, mida ülikiired kauplejad korraldada suudavad, võib tuua järgmise juhtumi selle kuu keskpaigast: 15. juulil andis Intel teada oma headest majandustulemustest. Mõned investorid, haistes võimalust, hakkasid kokku ostma Broadcom'i aktsiaid. Aeglasemad kauplejad seisid valiku ees - kui nad soovivad ühekorraga osta palju Broadcom'i aktsiaid, siis võib see viia ettevõtte aktsia hinna kiire tõusuni. Nii nad jagasid oma ostukäsu mitmeteks väikesteks osadeks, lootes nii oma jälgi peita. Sekund pärast turu avanemist hakkasid Broadcom'i aktsiad liikuma hinnaga 26.20 dollarit.
Aeglasemad kauplejad hakkasid ostukäske andma. Selle asemel, et need oleksid ühekorraga nähtavad kõigile potentsiaalsetele kauplejatele, läksid paljud neist käskudest 30 millisekundiga (0,03 sekundit) grupi kiirkauplejate kätte, mida tuntakse ka välkkäskudena. Turgudelt üldiselt oodatakse, et läbipaistvuse huvides näidatakse kõiki ostukäske kõigile üheaegselt, lubab auk seadustes börsidel (n Nasdaq) näidata tasu eest neid käske enne teisi.
Vähem kui poole sekundiga oli kiirkauplejatel pilt selege, et nälg Broadcomi aktsiate järgi on kasvamas. Nende arvutid hakkasid ostma Broadcomi aktsiaid ja seejärel neid aeglasematele investoritele kõrgemate hindadega edasi müüma. Broadcom'i aktsia hind hakkas tõusma.
peatselt ujutati turg üle tuhandete ostusoovidega ja koos sellega käivitus täiskiirusel ka kiirkauplejate masinavärk. Automaatsed programmid hakkasid millisekundite vahemikus andma ja katkestama tillukesi ostusoove eesmärgiga selgitada välja, kui palju teised investorid aktsiate eest on valmis maksma. Arvutid tegid ruttu selgeks, et teatud hulga investorite maksetahe oli 26.40 aktsia eest. Hind hüppas 26.39 dollarile ja kiirkauplejate arvutid paiskasid müügile sadu tuhandeid aktsiaid.
Selle tulemusena maksid aeglasemad investorid näiteks 56 000 aktsia eest 1,4 miljonit dollarit ehk 7800 dollarit rohkem, kui nende eest maksid kiirkauplejad. Päevas toimub aga tuhandeid aktsiatehinguid. Uuringuettevõtte Tab Group'i hinnangul teeniti möödunud aastal kiirkauplemisega 21 miljardit dollarit kasumit.
Analüütikute hinnangul on oht, et börsid muutuvad kahetasandiliseks - ühes otsas on riskifondide poisid ülikiirete arvutitega ja teises pooles kõik ülejäänud.
