Laevahuku täpne aeg pole teada, kuid tõenäoliselt jääb see ajavahemikku 500 eKr kuni 100 pKr. Ventotene asub Napoli ja Rooma vahel Itaalia läänerannikul ning oli kunagi kasutusel peamiselt varjupaigana tormituulte eest, vahendab Novaator Reutersi uudist.

„Ka saare lähedal oma lõpu leidnud laevad olid ilmselt raju ilma eest varju otsimas, kuid ei jõudnud kunagi kohale," ütles arheoloogilisi uurimistöid juhtiv Timmy Gambin Aurora Trustist. „Seega on meil väiksel alal koos viis laevavrakki ehk laevade surnuaed."

Aluste lastiks olid maitseained tänapäeva Hispaania aladelt ning vein ja metallkangid Itaaliast. Viimaseid kasutati tõenäoliselt ehituses või relvade valmistamisel.

Roomlased tundsid Ventetonet Pandataria nime all. Sinna saadeti sageli asumisele soosingu kaotanud Rooma kõrgilmadaame. Näiteks saatis keiser Augustus abielurikkumise pärast sinna oma tütre Julia. 20. sajandil kasutas Itaalia diktaator Benito Mussolini Ventotenet poliitiliste oponentide vanglana.

Küllaltki suure sügavuse tõttu on laevad olnud inimtegevusest kahjustamata, kuid Gambini sõnul võib olukord peagi muutuda. Tehnika areng ning sukeldumise üha suurenev populaarsus seavad Ventotene vrakid ja teised sarnased leiud üha suuremasse rüüstamise ohtu. „See on kui võidujooks ajaga," selgitas Gambin.