Meduusid ohustavad maailma meresid

Ülepüük ja muu inimtegevus on põhjustanud selle, et maailma meredes on domineerima pääsemas meduusid.

Queenslandi ülikooli merebioloogi Anthony Richardsoni sõnul peab inimkond astuma otsustavaid samme vältimaks seda, et maailma merede ökoloogilistes süsteemides on võimul meduusid. Tema sõnul on meduuside arvukus tõusuteel Kagu-Aasias, Mustas meres, Mehhiko lahes ja Põhjameres. Eriti tõsine on probleem Jaapanis, kus hiiglaslikud meduusid suudavad end kalavõrkudest läbi pressida.

«Seal on meduus nimega Nomura, maailma suurim. See võib kasvada kuni 200kilogrammiseks, st sumomaadleja raskuseks, ja tema läbimõõt võib olla kaks meetrit,» ütles Richardson.

Richardson analüüsis koos kolleegidega infot selle kohta, mis puudutab meduuside vohamist, ning seostas seda inimtegevuse mõjudega: ülemäärase kalapüügiga ning merevee liigse toitainetesisaldusega.

Tavaliselt hoiavad kalad meduuside arvukust kontrolli all, süües ära väikesed meduusid. Kalad ja meduusid on ka konkurendid, sest mõlemad toituvad planktonist.
Kui inimesed püüavad meredest liiga palju kala, siis toob see endaga kaasa meduuside arvukuse tõusu. Meduusid toituvad kalamarjast ja -maimudest, see omakorda mõjutab kalade arvukust.

Nagu sellest veel küll ei oleks, põhjustab merevees üha suurenev lämmastiku ja fosfori hulk punase fütoplanktoni vohamist, mille tagajärjena tekivad merevees hapnikuvaesed piirkonnad, kus kalad ellu ei jää, kuid meduusid suudavad edasi eluneda.
«Need on nagu meduuside kaitsealad,» ütles Richardson.

Ajakirja Tarkade Klubi juulinumbris:

• Uus võidujooks Kuule

• Kuhu jääb universaalne gripivaktsiin?

• Kosmos Eesti elu edendamas

• Milliseid väärtusi peidab veel Eesti maapõu?

• Külma fusiooni tagasitulek

• Poltaava lahing muutis Euroopa nägu

Kliima soojenemine võib Richardsoni ja tema kolleegide analüüsi põhjal veelgi meduuside arvukust kasvatada. Nende sõnul on esimest korda põhjust rääkida tingimustest, mis loovad tingimused selleks, et meduusidest saaks maailma ookeanide valitseja.

Analüüsi kõrval pakuvad teadlased välja rea abinõusid. Esmatähtis on vähendada ülepüüki, eriti väikeste ookeanikalade, näiteks sardiinide liiga suurtes kogustes väljapüüdmist.

Samuti on oluline jälgida, et inimene ise ei aitaks meduuside levikule kaasa, viies neid näiteks laevade ballastveega ühest merest teise. Just nii sattus Läänemerre tegelikult hoopis Ameerikas vetes elunev kammloom, mille Soome mereuuringute uurimislaev Aranda avastas kahe aasta tagusel uurimisretkel Botnia ja Soome lahest ning Ahvenamaa saarestikumerest. Soodsate asjaolude kokkulangemisel võib kammloom Läänemere kalade toidulaua hävitada mõne aastaga, hoiatasid teadlased toona.

Nüüd on teadlased katsetamas mitmeid viise, kuidas meduuside levikut kontrolli alla saada. Näiteks on välja pakutud võimalust, et meduuse saab hävitada helilainete abil, aga ka näiteks erivõrke, millega neid välja püüda.

Ülepüük juba tuhande aasta eest

Eurooplased hakkasid mageveekogusid kalast tühjaks püüdma juba vähemalt tuhat aastat tagasi, näitavad kalandusajaloo uuringud, mis selgitavad muuhulgas ka seda, miks kalavarud tänapäeval kahanevad.

Uus-Meremaa rannikuvetest kadusid vaalad 19. sajandil. Kanada ja USA rannikul Maine'i lahes kihasid veed kunagi tursast, mida püüti aastas välja kümnete tuhandete tonnide kaupa. Nüüdseks on tursk sealt kadunud.

Analüüsi kokkupanemisel kasutati nii Venemaa kloostriarhiive kui ka USA kuunarite logiraamatuid ning ilmneb, et ülepüük on maailma mitmetes piirkondades olnud tavaks juba sajandite jooksul ning kalavarud olid toona märgatavalt suuremad kui praegu.

«Inimmõjude tõttu on sama tendentsi näha peaaegu kõigis maailma meredes ning kohati võib rääkida lausa kalavarude ammendumisest,» ütles New Hampshire'i ülikooli mereelustiku ajalugu käsitleva projekti juht Andy Rosenberg.

«Magevee kalade suurus hakkas Euroopas vähenema keskajal, selle põhjuseks oli nii saastus kui ka veekogude väljakurnamine,» seisab analüüsis.