Firefox 3.5 toob kasutajateni uued ja senisest kiiremad renderdusmootorid. Uues brauseris on paremini kaitstud inimese privaatus, see suudab maha mängida ilma pistikprogrammideta audio ja videosisu ning parandatud on otsingut, vahendab Webmonkey.

Uus sirvik uue interneti jaoks

Pärast Firefox 3.5 turulejõudmist on sirvikutemaailmas palju muutunud. Kõige tähelepanuväärsem on ehk 2008. aasta septembris esitletud Google Chrome, mis toetas mitut uut veebitehnoloogiat. Tehnoloogiad nagu võrguvaba admetele ligipääs (näiteks ligipääs Gmaili kirjadele ilma internetiühenduseta), asukohateadlikus ning audio- ja videotugi on saanud iga sirviku kohustuslikuks osaks. Samuti oli Chrome konkurentidega võrreldes kiirem, mis õhutas konkureeirvaid sirvikutootjaidki senisest enam oma rakenduse kiirusele tähelepanu pöörama.

Põhjus, miks brauserid oma kiirust suurendama on pidanud, peitub suuresti selles, et veebilehed muutuvad üha keerukamateks. See ei puuduta ainult sotsiaalvõrgustikke ja meediajagamiskeskkondi, vaid ka e-posti, kalendreid ja kontorirakendusi. Nimetatud internetirakendused on oma olemuselt terviklikud programmid ja nende käitamine nõuab senisest võimsamaid programme. Seega pidid Mozilla arendajad tegema ära suure töö, et konkurentide seas silma paista.

Kiirus

Uus Firefox on Mozilla teatel eelkäijast kuni kaks korda kiirem. TraceMonkey JavaScripti mootor tagab nii veebirakenduste kui ka brauseri laiendusprogrammide kiirema toimimise. Hoolega on parendatud ka Firefox'i Gecko renderdusmootorit, mis kiirendab lehekülgede laadimist ja võimaldab Firefoxil ära kasutada uue põlvkonna internetirakenduste võimalusi.

HTML 5

Kuigi HTML 5 saab lõplikult valmis alles järgmisel aastal, on selle võimekus viimase põlvkonna brauserites juba olemas.

Näiteks saab HTML 5 abil manustada veebilehtedele ilma Flash'i pluginate abita heli- ja videofaile. Kuigi Flashi pistikprogramm on tasuta, leiab Mozilla, et selle suletud kood on märkimisväärne piirang ja seega on voog heli- ja -videosisu vaatamise integreeritud otse sirvikusse.

Veebilehekülgede omanikud saavad panna video oma leheküljele sarnasel viisil, nagu nad teevad seda täna piltidega. Mozilla Firefoxi arendusmeeskonna juht Mike Beltzner prognoosib, et päeva lõpuks asendab Firefoxis kasutatav avatud lähtekoodiga Ogg tehnoloogia tänased suletud koodiga Adobe Flashi ja Microsofti Silverlight'i. Tema sõnul juhtub see lähema kuue aasta jooksul.

Uus sirvik toetab samuti ilma võrguta režiimis andmete salvestamist ja canvas-elementi, mille abil saab joonistada vektorgraafikat ja animatsioone. Samuti leiab uuest sirvikust teatud CSS võimalused, mille abil saavad veebidisainerid näiteks luua varjudega teksti ja joonistada piiripilte.
Kuigi tänase päeva seisuga ei komista HTML 5 otsa internetis just väga tihti, liigub võrk selle poole suurte sammudega. Google arendab näiteks keerulisi veebitööriistu, mille vundament on rajatud HTML 5-le, nagu eelmainitud võrguta andmesalvestus ja abivahenditeta videote manustamine.

Tänu HTML 5-le leiab Firefox 3.5st ka toetuse "veebitöölistele" (web workers), mille abil saab Firefox ressursimahukaid ülesandeid täita tagaplaanil. Kuigi veebitöölised esmapilgul silma ei torka, teevad nad sirviku palju kiiremaks ja stabiilsemaks.

Asukohateadlikus

Sotsiaalses internetis on see, kus sa asud, sama tähtis kui see, kes sa oled. Firefox 3.5 puhul saab veebirakendus seda Firefoxilt küsida. Kui veebirakendusel on lubatud seda infot kasutada, saab rakendus sirvikut kasutada sinu asukoha määramiseks.

Arendajate jaoks tähendab see, et nad saavad luua senisest täpsemaid asukohast sõltuvaid otsinguid (näiteks kus on lähim McDonalds) ja teisi inimese asukohast kasu lõikavaid teenuseid. Kasutaja ei pea oma arvutisse enam paigaldama eritarkvara ega sisestama käsitisi oma asukohta (näiteks postiindeksit).

Asukohateadlikkus on Firefox 3.5-te jõudnud Mozilla ja Google koostöös ning sirviku kood kasutab Google asukohamääramise teenust, mis käitab nii Google Latitude'i ja asukohaleidmise funktsiooni Google'i tööriistaribal.

Otsing 

Firefox 3 tutvustas maailmale nn oi-kui-lahe-riba (awesomebar), mis tegi eelnevalt monofunktsionaalsest aadressikastist võimsa veebikasutuse ajaloo ja jäjehoidjate otsinguvahendi. Asi oli nii uuenduslik, et Google'i Chrome sai sama võimekuse. Uues firefoxis on see senisest nutikam ja kiirem.

Privaatsus

Uues Firefoxis on tõhus privaatse sirvimise viis, mida kasutades ei jää sirvikusse maha jälgi külastatud veebilehtede kohta. Privaatse veebilehitsemise puhul ei hakka sirvikule külge küpsised, aadressid ei jää mällu ja lehekülgi ei salvestata vahemällu. Tulemuseks on sirvimissessioon, mis sirviku seisukohalt nagu poleks kunagi juhtunudki.

Privaatne laad on selge märk, et Firefox on kohandanud end konkurentide järgi. Sarnase võimaluse leiab nii Chrome'ist , Safarist ja IE8-st. Kuigi privaatset laadi kutsutakse teise nimega ka pornolaadiks, on sellest näiteks turvalisuse mõttes kasu ka internetikohvikutes.

PisimuutusedKui sirvik kokku jookseb, siis lihtsa "taasta/ära taasta" dialoogi asemel lubab Firefox 3.5 valida, millised leheküljed ja aknad taastada, mis laseb kõrvaldada probleemsed leheküljed ilma, et peaks alustama uut sessiooni.

Teiseks pisimuudatusena võib välja tuua võimaluse taastada kogemata kinni pandud aken.

Kirjutamise hetkeks on maailmas uut Firefoxi alla laetud ligi 3 055 000 ja Eestis 3005 korda.

Allalaadimiste arvu saab reaalajas jälgida siit.


elementi, mille abil saab joonistada vektorgraafikat ja animatsioone. Samuti leiab uuest sirvikust teatud CSS võimalused, mille abil saavad veebidisainerid näiteks luua varjudega teksti ja joonistada piiripilte.
Kuigi tänase päeva seisuga ei komista HTML 5 otsa internetis just väga tihti, liigub võrk selle poole suurte sammudega. Google on näiteks arendamas keerulisi veebitööriistu, mille vundament on rajatud HTML 5le, nagu eelpoolmainitud võrguta andmesalvestus ja abivahenditeta videote manustamine.

Tänu HTML 5-le leiab Firefox 3.5st ka toetuse "veebitöölistele" (web workers), mille abil saab Firefox resursimahukaid ülesandeid täita tagaplaanil. Kuigi veebitöölised esmapilgul silma ei torka, teevad nad sirviku palju kiiremaks ja stabiilsemaks.

Asukohateadlikus

Sotsiaalses internetis on see, kus sa asud sama tähtis kui see, kes sa oled. Firefox 3.5 puhul saab veebirakendus seda Firefoxilt küsida. Kui veebirakendusel on lubatud seda infot kasutada, saab rakendus sirvikut kasutada sinu asukoha määramiseks.
Arendajate jaoks tähendab see, et nad saavad luua senisest täpsemaid asukohast sõltuvaid otsinguid (n kus on lähim McDonalds) ja teisi inimese asukohast kasu lõikavaid teenuseid. Kasutaja ei pea oma arvutisse enam paigaldama eritarkvara ega sisestama käsitisi oma asukohta (näiteks postiindeksit).

Asukohateadlikus on Firefox 3.5te jõudnud Mozilla ja Google koostöös ning sirviku kood kasutab Google asukohamääramise teenust, mis käitab nii Google Latitude'i ja asukohaleidmise funktsiooni Google'i tööriistaribal.

Otsing

Firefox 3 tutvustas maailmale nn "oikuilaheriba" (Awesomebar), mis tegi eelnevalt monofunktsionaalsest aadressikastist võimsa veebikasutuse ajaloo ja jäjehoidjate otsinguvahendi. Asi oli nii uuenduslik, et Google'i Chrome sai sama võimekuse. 
Uues firefoxis on see senisest nutikam ja kiirem.

Privaatsus

Uues Firefoxis on tõhus privaatse sirvimise viis, mida kasutades ei jää sirvikusse maha jälgi külastatud veebilehtede kohta. Privaatse veebilehitsemise puhul ei hakka sirvikule külge küpsised, aadressid ei jää mällu ja lehekülgi ei salvestata vahemällu. Tulemuseks on sirvimissessioon, mis sirviku seisukohalt nagu ei oleks kunagi juhtunudki.

Privaatne laad on selge märk, et Firefox on kohandanud end konkurentide järgi. sarnase võimaluse leiab nii Chrome'ist , Safarist ja IE8-st. Kuigi privaatset laadi kutsutakse teise nimega ka pornolaadiks, on sellest näiteks turvalisuse mõttes kasu ka internetikohvikutes.

Pisimuutused

Kui sirvik kokku jookseb, siis lihtsa "taasta/ära taasta" dialoogi asemel lubab Firefox 3.5 valida, millised leheküljed ja aknad taastada, mis laseb kõrvaldada probleemsed leheküljed ilma, et peaks alustama uut sessiooni.

Teiseks pisimuudatusena võib välja tuua võimaluse taastada kogemata kinni pandud aken.

Kirjutamise hetkeks on maailmas uut Firefoxi alla laetud ca 3 055 000 ja eestis 3005 korda. Allalaadimiste arvu saab reaalajas jälgida Mozilla poolt avatud vastavalt leheküljelt.