Seagripi päritolu saladusele jõuti lähemale

Seagripi viirusetüve H1N1 analüüs näitas, et viirus, mis oli sigades seas juba aastaid märkamatult levinud, kandus loomalt inimesele mitu kuud enne suurema haiguspuhangu tuvastamist.

Oxfordi ülikooli zooloog Oliver Pybus kinnitab, et tal õnnestus arvutusmeetoditega rekonstrueerida seagripi pandeemia ajaskaala ja päritolu, vahendab PhysOrg.

„Meie tulemused näitavad, et viirusetüvi levis sigade seas, ja võimalik et mitmel kontinendil, juba mitu aastat, enne kui kandus üle inimesele," ütleb Pybus.

Viirus sai aastaid levida ja areneda seetõttu, et sigu süstemaatiliselt ei kontrollita, kirjutavad teadlased ajakirjas Nature ja märgivad, et tüvi sai alguse ilmselt erinevatest sigu ohustavatest viirustest.

Maailma tervisehoiuorganisatsioon (WHO) on praeguseks kinnitatud üle 27 000 seagripi juhtumi 74 riigis. Surnud on ligi 150 haigestunut.