Pilvede tekitajad ulatuvad pliist bakterini
Pilve moodustavate jääkristallide teke vajab eoseks, mille ümber tekkima hakata, mistahes peenet osakest. Seda ära kasutada püüdes on välja arendatud ilma kontrollimise meetodid, muu hulgas ka hõbeda- ja pliiühendute osakeste külvamine pilvedesse, et sundida neid vihma sadama. Nüüd uurisid USA teadlased, kuidas teistmoodi atmosfääri sattunud pliiosakesed looduslike pilvede teket mõjutavad, kirjutab ajakiri Tarkade Klubi.
Dan Cziczo juhitavad USA energeetikaministeeriumi uurimisasutuse teadlased ronisid mäe otsa ja tekitasid spetsiaalses pilvekambris sealsest õhust pilvi. Selgus, et pooltel jääkristallidel oli tuumas pliiosake.
Seejärel pöördusid nad Saksa ja Šveitsi kolleegide poole, kelle kasutuses on hiiglaslikud tehislikud pilvekambrid. Katsetest pliid sisaldavate ja mitte sisaldavate osakestega selgus, et plii olemasolu lubas pilvedel tekkida tingimustes, milles näiteks tavaline tolm neid luua ei suutnud.
“Me näitame, et plii muudab pilvede omadusi ja selle läbi meie atmosfääri tasakaalu mõjutavat päikesenergia kogust,” ütleb Cziczo. Kui atmosfääris on pliid, tekivad pilved juba soojema temperatuuri ning väiksema õhuniiskuse juures kui ilma pliita. Sel on aga mõju kogu kliimale.
Arvutisimulatsioonid näitasid, et plii mõjul tekivad pilved madalamal ning teistes kohtades kui muidu. “See võib mõjutada, kus ja millal sademeid tuleb,” lisab Cziczo ja lubab, et nende muutuste uurimine on nende rühmal järgmisena plaanis.
Kui pilved asuvad madalamal, lasevad nad ilmaruumi ka rohkem soojust, kuid see ei tähenda teadlaste sõnul, nagu pakuks see meile võimaluse kliima soojenemisega võidelda. Cziczo rõhutab, et nad uurisid vaid üht tüüpi pilvi ning tegelikud kliimasüsteemid on märksa keerukamad.
“Suur osa atmosfääris leiduvast pliist pärineb inimesega seotud allikatest,” märgib Cziczo. Pärast pliid sisaldava bensiini keelustamist suures osas maailmas on peamisteks allikateks saanud söeelektrijaamad, mille korstnatest lenduvad õhku paljude metallide osakesed. Samuti külvavad pliiosakesi madalalt lendavad väikelennukid ning neid keerutab maapinnalt üles ka tuul.
Teine Ameerika teadlaste rühm, kes uuris kõrgel asuvates pilvedes leiduvaid osakesi, tõi esimese kindlaid tõendeid, et jääkristallide moodustamisele võivad tõuke anda ka elusolendid või nende osad.
Kuna kristalle on pilvedest keeruline koguda ja uurimiskõlbulikus seisus maa peale toimetada, lähenesid San Diego ülikooli ja Scrippsi okeanograafiainstituudi teadlased probleemile teistmoodi. Nad varustasid lennuki ainete keemilist koostist analüüsiva mass-spektromeetriga ning lendasid Wyomingi osariigi kohal läbi pilvede, kogudes vahetut teavet pilve seest.
“Määrates üksikute jääosakeste tuumas olevate ainete keemilist koostist avastasid nad, et nii mineraalainete tolm kui üllataval kombel bioloogilised osakesed mängivad pilvede moodustumisel olulist rolli,” selgitas ajakirjas Nature Geoscience ilmunud uurimust Anne-Marie Schmoltner uuringut rahastanud Riiklikust Teadusfondist.
Uurimus leidis, et bioloogilise päritoluga materjalid — bakterid, seeneeosed, õietolm jms — oli kolmandiku jääkristallide tuumaks. Tolm, mida leidus poolte kristallide tuumas, osutus peamiselt pärinevat Aasiast, viidates, kuidas osakesed läbivad pikki vahemaid.
See annab tuge hüpoteesile, et bakterid ja viirused suudavad maailmas ringi rännata tolmu turjal ringi lennates ja uues kohas vihma või lumena maha sadades.
Taimedele sobib väike õhusaaste
Kui õhus leidub päikesekiirgust hajutavaid aerosoole, aitab see veidi isegi kliima soojenemist pidurdada, leiab Inglise teadlaste uurimus.
Kiiri hajutav õhureostus aitab päikesekiirgusel ühtlasemalt jaguneda ning taimedel tõhusamalt fotosünteesi läbi viia — sellega aga ka rohkem süsihappegaasi siduda. Efekt oli selgelt nähtav pärast 1991. aasta Pinatubo vulkaani purset Filipiinidel, mil õhku paiskunud osakesed varjutasid päikest kogu ilmas.
Aerosoolide peamine õhku paiskaja on hetkel fossiilsete kütuste põletamine ning teadlased rõhutavad, et nende kasutamise vähenedes tuleb mõelda uutele viisidele, kuidas CO2 sisaldust atmosfääri vähendada, kuna taimede abi on puhtama õhu korral samuti vähem.
“Kuna jätkame inimese tervise huvides atmosfääri puhastamist, muutub ülesanne CO2 emissioonide vähendamisest, et vältida ohtlikke kliimamuutusi, veelgi keerulisemaks,” hoiatab uurimuse üks autor, Exeteri ülikooli kliimamodelleerija Peter Cox.
