Praeguse seisuga tähendab miniarvuti Inteli Atom-protsessori ja enamikul juhtudel ka Inteli kiibistikuga pisikesi sülearvuteid, mille ekraanidiagonaal ei küündi üle 11 - 12 tolli. Üle 90 protsendi sellistest arvutitest jooksevad Windows'i operatsioonisüsteemiga.

Võrreldes selliste miniarvutitega, on nutiarvutid väiksemad, odavamad, nende aku eluiga on tänu ARM protsessorite vähesele voolutarbele kordades pikem (ca 8 - 12h) ja käivad nutitelefonide viisil hetkega sisse-välja, vahendab EETimes.

Computex elektroonikamessil demonstreerivad mitmed riistvaratootjad seadmeid, milles on näiteks Freescale iMX51 protsessor.

Seadmed tulevad välja eri kujuga, nende hulgas on tavalisi nn merikarbi kujuga pisikesi sülearvuteid kui ka uudseid disainilahendusi.

Samuti teevad ARM-protsessorite tootjad kõvasti tööd selle kallal, et ARM protsessoritega nutiarvutitesse jõuaks peatselt ka Flash (Adobe lubab seda 2009. aasta lõpuks 2010. alguseks).

Samuti nähakse vaeva, et sellistel seadmetel oleks kergelt kasutatav ja ühtlustatud rakendustekeskkond ja loodetakse, et mõni riistvaratootja teeb sellisele seadmele lisaks ka mõne rakendustepoe.

Vaadatakse ka Linuxi baasil loodud Google Android'i operatsioonisüsteemi poole, mille juures hinnatakse just seda, et seda aredatakse kui üht tervikut - st programme ja operatsioonisüsteemi üheskoos.

Esimesed nutiarvutid jõuavad müügile sügisel.