KASUTATUD: Fabia – auto, mis muutis Škoda nägu
Škoda Fabia turule tulekuga sai Briti kuulus irooniline huumor tõsise löögi. Ühtäkki kadus igasugune põhjus norivateks Škoda-naljadeks, sest auto oli lihtsalt niivõrd kõrge tasemega. Saareriigi vast kuulsaim autoajakiri Autocar tutvustas omal ajal uut Fabiat pealkirja all „The joke is over". Kokkuvõtvalt tähendas see, et Tšehhi autotootja uut mudelit tuleb konkurentidel äärmiselt tõsiselt võtta.
Mis seal salata, alates Škoda saamisest Volkswageni kontserni osaks olid kõik kvaliteetse toodangu eeldused ju täidetud. Siiski ei osanud keegi oodata, et Saksa emafirma annab nii-öelda odavautode tootjale esimesena kasutada uusima väikeautoplatvormi. Alles kaks aastat pärast Fabiat jõudis turule samal tehnikal baseeruv Volkswagen Polo.
Puhas ja korralik, aga mitte eriti avar
Škoda Fabia välisilmes annab tooni sakslaste korrektne ja puhas disainijoon. Juba enne Fabiat valminud suurem Octavia jättis üsna soliidse mulje, kuid Tšehhi supermini oli juba hoopis ise klassist. Fabia pole ehk silmatorkav, kuid raske on seda ka konkurentidega segamini ajada. Iseäraliku kujuga esituled ning üsna pikk teljevahe annavad Fabiale meeldiva isikupära. Tegu on kena, väikese ja piisavalt stiilse autoga.
Sõitjateruumi kujundamisel olid disainerite käed (võrreldes välimusega) ilmselt tunduvalt rohkem seotud. Fabia kabiin on pehmelt öeldes igav. Siiski pole halba ilma heata ning salongi üldmulje on väikesel Škodal oma klassi kohta igati kvaliteetne.
2000. aastal laiutas väikeautode sisemuses elutu kõva plast ning kohe-kohe küljest kukkuvad nupud-lülitid. Škoda tõi väikeautode segmenti uue kvaliteedi, sest sisemus tundub kohati suisa klass kõrgemalt autolt üle võetud.
Head lood on ka ergonoomikaga. Sisse-välja ning üles-alla reguleeritava rooli taga leiab enamik juhte endale kiirelt sobiva isteasendi. Lisaks on kõik sõitmiseks vajalikud instrumendid õiges kohas ning arusaadavalt paigutatud.
Väikese Škoda ehk parim külg on ruumikus. Neli keskmist kasvu inimest mahuvad Fabiasse ilusti ära ning selle omadusega ei saa just paljud tänapäeva väikeautod hiilata.
Klassile iseloomulikult on auto üsna kitsas. Pikk teljevahe aga tagab mõistliku jalaruumi, mistõttu keegi tagaistujatest eesolijaid põlvega neeru taguma ei tohiks hakata. Kolmekesi on tagapingil siiski kitsavõitu. Lisaks paigaldati varasemate Fabiate keskmisele istmele vaid kahepunkti turvavöö, mis kokkupõrke korral ei taga kindlasti piisavat kaitset.
Pakiruum võib samuti natukene väikseks jääda. Ent vajadusel saab tagaistmed alla lasta, suurendades niimoodi kasutatavat kaubaruumi vähemalt paar korda.
Igasuguseid mootoreid
Mootoreid on Fabial läbi aegade olnud palju ja väga erinevaid. Kõige tagasihoidlikuma jõuallikaga isenditel võib leida nõrgavõitu üheliitrise bensiinimootori, mis jääb sellise suurusega auto puhul ilmselgelt hätta. Enamik Fabiaid on varustatud kas kolmesilindrilise 1,2-liitrise või neljasilindrilise 1,4-liitrise jõuallikaga. Mõlemaid pakuti mitmes võimsusastmes. Kõige väetimad „kolmepütised" annavad välja 60 hobujõudu, samas kui 1,4-liitrine eksisteerib 16klapilises vormis suisa 100hobujõulisena. Enim levinud on siiski kaheksa klapiga 68- või 75hobujõulised isendid.
Lisaks bensiinineelajatele kuulus mudelivalikusse ka kolm ökonoomset diiselmootorit, alates 64hobujõulisest 1,9 SDIst kuni sama töömahuga vRS-sportmudelini (130 hobujõudu). Hiljem lisati valikusse ka 1,4-liitrine diisel, mis oma 75 hobujõuga jääb diislivaliku keskele.
Tänu Volkswageni tollel ajal uusima platvormi kasutamisele pakub Fabia väikeauto kohta head vedrustusmugavust ja juhitavust. Veermik häälestati pigem mugavusele ja peaks tavakasutajale üsna hästi sobima. Võrreldes tänapäeva liigikaaslastega on Fabia vedrustus palju pehmem, soodustades pigem rahumeelselt kulgemist kui sportlikke sõiduvõtteid.
Roolisüsteem on Fabia nõrk koht, mille eest sai see juba esimestes testides laita. Samas on rool täpne (kuigi tundetu) ning keskmisele sohvrile manööverdamiseks piisavalt kerge. Vaid sportlikuma sõidu nautlejad krimpsutaksid selle peale nina. Samas sobib eelnev kokku Fabia üldiselt pehme iseloomuga.
Sportlike aspiratsioonidega isikud võiksid vaadata vRSi poole, mis on maailma esimene diiselmootoriga hot hatch. 1,9-liitrine TDI suudab väikest autot väga edukalt edasi viia ning boonusena kuulub põhivarustusse veel väike kütusekulu. Sõiduomadustelt jääb vRS tõsisematele konkurentidele küll alla, kuid tegu on huvitava alternatiiviga kiire sõidu huvilistele.
Vigu pole palju
Škoda vastupidavuse kohta levib vastakaid arvamusi. Ühtedele meeldib auto Tšehhi-Saksa kvaliteet, teised jälle on hädas mitmete tüüpvigadega. 1,4-liitrise bensiinimootori puhul peaks jälgima, et õli ja jahutusvedelik poleks segunenud ja et mootor poleks kuuma saanud.
Ühe ülekuumenemise põhjusena mainitakse hõõrumise tulemusel purunenud alumist jahutuslõdvikut. Miinuskraadide korral võib väiksematel bensiinimootoritel karterituulutus ummistuda, mille tagajärjed võivad olla vägagi kulukad. Harvadel juhtudel on esinenud kolvigrupi liigkiiret kulumist.
Kolmesilindrilistel jõuallikatel võib olla probleeme ketipingutiga, mida kutsub esile halb õlikvaliteet (näiteks vahelejäetud hoolduste korral). Samuti on esinenud mootorite juhtplokkide vigu.
Ostes peab kontrollima, et roolivõimendi märgutuli ei põleks, sest see viitab vigasele rooliasendi andurile. Veermiku poole pealt on probleemne stabilisaatorvarraste oksüdeerumine, mis halvimal juhul võib päädida varda vahetusega. Veermiku kuluosad on õnneks väga konkurentsivõimeliste hindadega.
Paljudel Fabiatel on probleeme kabiini tungiva veega. Niiskus võib läbi pugeda nii tagauste tihenditest kui ka ventilatsioonisüsteemist.
Fabiaga suutis Škoda jätkata Felicia ja Octaviaga alanud eduteed. Fabia ei ole kindlasti pommikindel sõiduk, kuid hoolikalt valides (ning valikuvõimalusi peaks jaguma) võib leida oma aja kohta äärmiselt eesrindlike omadustega väikeauto, mis tagab rahuolu pikaks ajaks.
