Kas keegi oskab öelda, miks kõrgtehnoloogiafirmad just Kaliforniasse Räniorgu kogunevad? Miks on Šveits tihedalt täis pikitud kellatehaseid, üks eksklusiivsem kui teine? Või miks on Põhja-Itaalias piirkond, kus igas külas asub „maailma suurim" keraamiliste plaatide tehas? Traditsioonid? Kindlasti. Aga midagi peab ka maas kinni olema.

Näiteks nagu Itaalia Emilia-Romagna maakonnas, Modena ja Bologna provintsis. Seal, Po jõe orus, kannab pinnas nii rikkalikult vilja, et on oma harijaid juba aastasadu, kui mitte -tuhandeid, heldelt toitnud. Ning võimaldanud koguda jõukust, mis käsitööle ja hiljem tööstusele aluse pani ning veelgi enam raha sisse tõi. Üksteisest mõnekümne kilomeetria kaugusel asub siin terve müriaad ettevõtteid, mis teenivad oma tulu inimeste kirst sisepõlemismootori vastu. Mõned näited: Ducati, Ferrari, Lamborghini, Maserati, Pagani - kui mainida tuntumaid.

Pole ime, et see kant kannab nime Terra di motori - Mootoritemaa. Inglise keeles kasutatav nimetus Motor Valley aga on aga otsene vihje Silicon Valleyle (vaata ka www.motorvalley.it).

Algul oli suur segadus

Maserati kolmikhargiga embleemi sära on tänapäeval pisut tuhmunud, kui võrrelda hiilgeaegadega 1960. aastatel. Ent tegemist on Mootoritemaa ühe vanema ja väärikama ettevõttega - selle asutasid 1914. aastal kuus venda Maseratit. Moodne ajalugu on täis ohtraid omanikuvahetusi ja mitut puhku paistis, et kunagine kuulus mark hääbub lõplikult. 1993. aastal läks Maserati Fiati grupi koosseisu ning seda võibki lugeda uue, stabiilse ajastu alguseks. Kõik eelnenu oli vägagi dramaatiline ja kohati isegi traagiline - 1950. aastal hukkus politsei kuulide läbi kuus töölist, kes protseteerisid massiliste vallandamiste vastu.

Tegelikult oli Maserati põhitegevusala pikka aega hoopis tööriistade ja autoosade tootmine. Samuti võidusõit - seda kroonis Juan Manuel Fangio F1-tiitel aastal 1957. Esimene tõeline seeriaauto - Maserati 3500 GT - pärineb aastast 1958. Just see mudel defineeris tänapäevase Gran Turismo kontseptsiooni: võimas mootor ja hea juhitavus pluss luksuslik sisustus.

Maserati peakorter asub Modenas, Viale Ciro Menotti 322. 1939. aastal rajatud tehasehooned on elamukvartalite vahele nii hästi ära peidetud, et nad tänavale sisuliset ei paistagi. Isegi uhket, 2003. aastal valminud üheksakorruselist peahoonet märkab kesklinna poolt lähenedes alles sajakonna meetri kauguselt. Hoonetekompleksi silmapaistvaim osa on aga hoopis parkimismaja - seda kaunistavad üle-elusuuruses kuulsate Maserati sõidukite pildid.

Tehases valitseb ritmo moderato

Modena tehas tegeleb põhiliselt autode koostamisega, paljud sõlmed valmivad mujal. Kered ehitatakse näiteks kõigi carrozzeriade kodupaigas Torinos firma ITCA poolt. Toorikkered veetakse värvimiseks Maranellosse Ferrari tehasesse ning alles seejärel 18 kilomeetri kaugusel asuvasse Modenasse. Ka V8-mootorid valmivad Maranellos. Mootori töömahu võib kerge vaevaga kindlaks tha kasvõi saja meetri pealt - 4,2liitrisel on klapikambrikaaned sinised, 4,7liitrisel punased.

Maserati koostetsehhis on kaks montaažiliini, mõlemal saab kokku panna nii kupee- kui ka sedaankerega masinaid. Lisaks tulevad sealt veel Alfa Romeo 8C Competizioned. Tehas on puhas, väga moodsa sisseseadega, aga üldiselt nagu üks autokoostetehas ikka. Kui midagi silma hakkab, siis vast mõõdukas töötempo. Koostatav auto püsib paigal 32 minutit, seejärel nihutab konveier ta järgmisele töökohale. Vilunud töötajad saavada tavaliselt hakkama 23-25 minutiga, seetõttu ei jää ka kohvilauad ja suitsunurgad kunagi tühjaks.

Muidugi tundsime huvi ka tööliste palga vastu. Nagu meie kõiketeadev hallipäine giid Giorgio Manicardi rääkis, saab algaja tööline mistahes Fiati kontserni Itaalia tehases ühesugust palka - umbes 1200 eurot kuus. Ka pole algajate kvalifikatsioonil vahet, meie mõistes on nad läbinud kutsekooli ja kahenädalase väljaõppe tehases. Ent kuna Maserati tehas on märgatavalt väiksem, tähendab see ka paremat karjäärivõimalust. Terane mees (naisi liinitööliste hulgas ei paistnud) võib kahe aastaga jõuda konveieritöölt näiteks testiosakonda.

Käsitöö, mitte toode

Maserati mudelivalik koosneb sedaanist Quattroporte ja kupeest GranTurismo. Meie saime kahjuks proovida ainult esimest, aga seegi avaldas muljet. Quattroportel palju võistlejaid pole - ainult „kolm paksu sakslast", Jaguar XJ ja Lexus LS. Maserati näeb neist märksa elegantsem ja saledam välja, kuid tehnilisi andmeid võrreldes selgub üllatav tõsiasi. V8-mootoriga masinaist on Quattroporte selgelt kõige raskem - 1990 kilo.

4,7-liitrine jõuallikas lubab 4,2-liitrisega võrreldes märkimisväärset võitu dünaamikas, kuid reaalses elus on see vahe väiksem kui paberil. Mis aga - Quattroporte raskekaallase iseloomu ja viiemeetrist pikkust arvestades - kõige enam rabab, on tema manööverdusvõime. Pooljuhuslikult sattusime Modena lähedal proovisõidul sellistele mägiteedele, kus iga saja meetri sirge kohta tuli viissada meetrit kurve. Meie suureks üllatuseks sobis Quattroporte sinna nagu WRC-masin Kesk-Soome kruusateedele. Pidurid pidasid, mootor vedas ja rool keeras täpselt nii, nagu juht seda soovis. Isegi kui kurv teinekord natuke ootamatult saabus, ei tekkinud probleeme. Quattroporte veermiku reservid olid märksa suuremad, kui me kasutada julgesime. Kõige selle juures oli kulgemine mugav (nii mugav, kui sellise loksutamise juures olla saab).

Suurema mootoriga Quattroportet saab tellida ka GTS-versioonina. Kümme enamhobujõudu tavalise masinaga võrreldes parandavad dünaamikat minimaalset. Hoopis põnevamad lisad on aga klapid väljalaskesüsteemis. „Sportrežiimis" need avanevad ja siis hakkab Quattroporte tegema häält, mis sarnaneb hiiglasliku kreissae omale. Eks ole ju jõuallikas sünnipäralt ikkagi Ferrari. Ja lähedalolijate tähelepanu köitmiseks ei pea ilmtingimata siniste suitsupildvede saatel kummi vilistama. Õige saundi saab kätte kasvõi paigal seistes.

Quattroporte on üsna haruldane sõiduk võrreldes näiteks A8, 7. seeria või S-klassiga. Mullune aasta oli Maseratile rekordiline - konveierilt sõitis maha 8586 autot, neist 3383 olid Quattroported. Ühe sellise omamine on kaalukas steitment: „Ma ei häbene erineda!"

Saksa insenerikunsti steriilsele täisulikkusele paneb Quattroporte vastu oma lõunamaalasliku temperamendi. Ettearvamatuse, kui soovite. See avaldub kohati veidralt, peaaegu sobimatult. Näiteks kliimaseadme juhtpaneel meenutab väga Fiat Punto oma. Pisidetaile, mille kallal norida, leiab teisigi. Ent nagu üks kolleeg ilusasti kokku võttis - Mercedes on toode, Maserati käsitöö.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena