47 miljoni aasta vanune inimese eellane leitud

Teadlased paljastasid mitu aastat kiivalt hoitud saladuse. Nimelt on Saksamaalt leitud 47 miljoni aasta vanune fossiil pärdikute, ahvide ja inimeste eellaste lähisugulane. Avastus kujutab endast kaua otsitud puuduvat lüli ahvide ja inimeste vahel.

Fossiili leidis juba 1983. aastal asjaarmastajast loodusesõber Frankfurdi lähistel asuvast nn Messeli koopast, mis on maailma üks rikkalikumaid imetajate fossiilide paiknemiskohti, vahendab Reuters. 

Kivistis kuulus erakollektsiooni, kuni Oslo ülikool selle 2006. aastal ära ostis. Tegemist on läbi aegade kõige paremini säilinud primaadifossiiliga, mida teadlastel on õnnestunud päevavalgele tuua.

Välimuselt leemurit meenutav emane primaat, kes on peast sabani ligi meeter pikk, suri teadlaste hinnangul enne aastaseks saamist. Evolutsiooniteooria autori Charles Darwini auks sai ta nimeks Darwinius masillae ning hüüdnimeks Ida.

Fossiili uurinud Norra paleontoloog Jorn Hurum nendib, et Ida pole tõenäoliselt inimese otsene eellane. „Ta ei ole meie vana-vana-vana-vanaema, küll aga ehk meie vana-vana-vanatädi," ütleb Jens Franzen Senckenbergi uurimisinstituudist.

Teadlased osutavad, et Ida ja inimese põlveliigese kontsluu on sama kujuga. Fossiili suured varbad ja küüned - mitte küünised - annavad põhjusta oletada, et ta oli primaat. Samuti ilmnes, et toiduks tarvitas ta seemneid ja lehti.

Uuringutulemused ilmusid ajakirjas PLoS ONE.