Fiiberoptika jõuab igasse kodusse?

Kas te teate, mis on Nielseni seadus? Nielseni seadus on üsna võrreldav tuntuma Moore seadusega (transistorite arv, mida on võimalik paigutada mõistliku hinnaga sama suurde mikrokiipi, kasvab 100% iga kahe aasta tagant) ja väidab, et keskmise võrguühenduse kiirus paisub kahekordseks keskeltläbi 21 kuuga.

Vastamaks sissejuhatuses esitatud küsimusele kutsus Elioni tehnoloogiadirektor Kalev Reiljan pressirahva käesoleval nädalal kokku ning näitas, mida Eesti suurimal internetipakkujal oma praegustele ja tulevastele klientidele selle kohta öelda on.

Umbes kuu aja eest läbis uudistekanaleid sõnum, et majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts on löönud käed Eesti juhtivate telekomiettevõttetega loomaks kogu riiki hõlmava EstWin sidevõrgu, mis tooks 100Mbit/s ühenduse igasse kodusse, asukohast hoolimata.

Mida see sõnum aga ei paljastanud oli see, et teenusepakkujad on selles valdkonnas juba mõnda aega atra seadnud. Näiteks on Elionil kasutada hetkel 5000km optilisi magistraalvõrke ning kestvate tööde käigus peaks see number lähima aasta-paari jooksul kasvama rohkem kui kahekordseks ehk 11000 kilomeetrini. Kuid ahela tugevuse määrab ikkagi kõige nõrgem lüli ja seega olgu need magistraalühendused kui tahes kiired -- kui klient seda kiirust vastu võtta ei suuda, pole asjal ju suurt mõtet. Sestap käib hetkel usin töö selle kallal, et fiiber jõuaks välja mitte ainult kuhugi sõlmpunkti, vaid otse lõpptarbija juurde.

Demonstreerimaks protsessi käiku viis Reiljan huvilised Lasnamäele Priislesse, kus pilootprojekti raames veetakse korrusmajade ühendamise raames fiiberoptiline kaabel tuppa kõikides selle priikonna majades. Protsess ise on üsna muljetavaldav - tehnikud veavad püstikutesse ehitatud kommunikatsioonikappe ühendavaid kanaleid pidi igale korrusele peenikeste torukeste või rüüside kimbud, mille alumine ots on keldris oleva sidekeskuse juures ja teine ots ulatub sidekappi.

Nendesse rüüsidesse surutakse spetsiaalse seadmega sisse valguskaabli kiud, mis suruõhu abil korteri juurest alla kappi puhutakse. Kogu ühendmisprotsess võtab aega vaid mõned minutid. Seejärel ühendatakse alt alumine ots kappi ning kapist veetakse kaablijätt juba korterisse. Uued korterites asuvad multifunktsionaalsed marsruuterid võtavad sisendina vastu optilise signaali ning muudavad selle tavaliseks võrguühenduseks, mida saab kasutada arvutite, digitaaltelevisiooni seadmete ja telefoniühenduse tarbeks.

Kõige keerukam osa kogu protsessi raames oli rüüside paigaldamine ning kogu trepikoja varustamine fiiberoptilise ühendusega võttis ühel tiimil aega ligikaudu kaks päeva. Aga mis kõige olulisem: juba selle aasta lõpuks on plaanis taoline ühendus kättesaadavaks teha juba 100 000-s Tallinna kodus.

Selgitades uue tehnoloogia võimalusi, tõi Elioni esindaja välja päris mitu head tähelepanekut. Nimelt kuigi firma kavatseb praeguse MPEG2 pildi kodeerimise asendada peatselt oluliselt efektiivsema MPEG4 omaga, on hetkel praeguste kiiruste juures HDTV (ehk kõrglahutusega televisioon) saavutamatu, või saavutatav vaid üksikutes piirkondades.

Samas, fiiberoptilisi ühendusi kasutades oleks võimalik ühest kanalist läbi suruda maksimaalselt 1Gbit informatsiooni, mis on küllaldane ükskõik millise tänapäeval eksisteeriva videotranslatsiooni jaoks mitte ainult ühel, vaid päris mitmel kanalil. Seniajani on telekomifirmad ja telekanalid mänginud "kuuma kartulit": telekomifirmad väidavad, et kuna kanalid niikuinii ei edasta kõrgema kvaliteediga signaali, pole kiiremate võrkude järele vajadust. Telekanalid omakorda väidavad, et kuna ühendused on aeglased, pole neil mõtet kõrgemate lahutustega pingutada ja sellega kaasnevaid kulutusi teha. Nokk kinni, saba lahti. Avapauguna kavatseb Elion oma online videolaenutuses kõrglahutusega filme pakkuma hakata.

Fiiberoptika eelis - 10 korda väiksem energiakulu

Muide, rääkides fiiberoptika eelistest, rääkis Reiljan põgusalt ka kogu protsessi rohelisusest. Nimelt selgub, et iga praeguse vasel baseeruva ühenduse signaali üleval hoidmiseks kulub 1W. Eraldi vaadatuna ei tundu see kuigi suurena, kuid Elionil on kokku hallata 170 000 sellist ühendust ning kiiruse kasvades peaks kasvama ka vaja minev võimsus. Optiline infovahetus vajab vaid voolu otsmiste laserite jaoks, mille energiakulu on ligikaudu 10 korda väiksem praeguse kuluga võrreldes ning tulevikus kahaneb ilmselt veelgi.

Praeguste plaanid kohaselt kavatseb Elion lähima kolme aasta jooksul fiiberoptika vedada kokku kuni 300 000 majapidamiseni. Kuigi tehniliselt lubab iga taoline ühendus 1Gbit/s kiirust, ei ole siiski esialgu alust arvata, et ühendused nõnda kiireks muutuksid.

Nimelt võrk ise ei koosne vaid kaablitest, vahepeal on terve hulk erinevaid seadmeid, mis on vaja kaasajastada, samuti konkureerivad kõikide vahepealsete ressursside pärast järjest suurem hulk kasutajaid. Veel mõned aastad tagasi oleks üks taolise ühendusega kasutaja olnud võimeline kuivale tõmbama kogu Eesti välisühenduse.

Selge on siiski see, et kuivõrd infrastruktuur paraneb, kasvavad ka lõpp-punktidesse ulatuvad kiirused nõnda, nagu Nielseni seadus ette näeb.