Test: tõeliselt sportlik Renault Megane Coupe
Päris kupeega tegu pole, pigem on Megane Coupe ikka rohkem luukpära. Sisu, materjalid, istmed, disainelemendid - kõik on „kupees" sama, mis põhimudelilgi. Hallile hiirekesele virutab Coupe aga otse jalaga tagumikku kui seda veidigi silmitseda, sellesse sisse istuda.
Eriti karmiks venib vahe emaautoga siis, kui käivitada see 2.0 turbomootor ning minicooperlikult jäiga vedrustuse seljas tänavaid skaneerima asuda. Sõit raputab korralikult ning sunnib otsima kiiremaid, siledamaid ning kurvilisemaid teid. Viieukselise Megane'iga sõites mingit taolist potentsiaali küll kusagilt ei paistnud. Ka ei ole see Coupe mingi Renaultsport eriversioon.
Kupeelikku salapära annab autole interjööris valitsev hämarus. See tuleneb kõrgest vööjoonest, tagaistujate kaela kõrgusel ka pooval ahistavaks muutub. Megane Coupe' tagaistmel on küll ruumi piisavalt, ent välisdisaini kõrgel hoidmise nimel on sellest kujunenud üks eeskujulik lõks. Mõnele aga just meeldib taoline kookonisse surutud tunne, nii et asi taandub taas maitsele.
Uus kolmeukseline Megane on igast otsast disainikas nagu Megane'i eelmine põlvkond tervikuna. Autole otsa vaadates turritavad kaugele taha ulatuvate esitulede all morsakihvadena hallid õhuvõtuavasid ümbritsevad paneelid. Kõrges tagaotsas annab tooni kogu volüüm ise, ent julgete kandiliste ruumiliste sisudega tagalaternad muudavad urvitava pepu just Megane Coupe'le iseloomulikuks. Ideeautol oli ahter veel seksikam ja tuled põnevamadki.
Nurub sõitu
Tavaline Megane on küll korralik toode, ent eelmisega võrreldes on sel karakterikriis näkku kirjutatud. „Kupee" poole ei saa aga jällegi rahuliku pilguga üldse vaadata - see lausa küsib sõitu! Kutsub endasse istuma, sellesse hästiisoleeritud kokpitlikku salongi, kust kaheliitrist võimast jõuallikat juhtida saab. Ning jälgida, kuidas elektrooniline spidomeeter aina suuremaid numbreid õpetab.
Nagu juba esmapilgul näha, jääb Megane Coupe'l vajaka praktilisusest. Pagasiruumi luuk avaneb küll, ent objekte tuleb laadimiseks ikka päris kõrgele upitada, et see mainitud oleks. Tagaistmel on hämar ja klaustrofoobiline ning tagurdamisel tuleb aktiivmälu muust jamast korraks tühjendada, et sinna võimalikult palju peeglitest saabuvat infot talletada, kuna suunamuutuseid tagumisest aknast ega neist pisikestest küljeaknakildudest eriti jälgida ei anna.
Samas on olemas parkimisabi ja eelmise lõigu sisu võib ühe sportauto kohta kirjutatuna küll tüütu norimisena võtta. Aga sportauto ambitsiooni see kihvaline kolmeukseline kõige rohkem evib. Megane Coupe hinnad algavad 199.900.- kroonist, mille eest küll mingit uut sportautot päris raske leida.
Sellest nädalast on Megane Coupe ka Tallinnas City Motorsi salongis müügil. Mootorivalikus on kolm bensiini- ja neli diiselmootorit, mille võimsus jääb vahemikku vastavalt 110-180 ja 85-160 hobujõudu. Kõik kolm diiselmootorit kannavad eco² märgistust, paiskavad pahagaasi õhku vähem kui 140g/km ja on ühtlasi väikese kütusekuluga: keskmiselt 4,5-5,1 l/100 km.
Vaata ka Renault Megane Coupe' ideeautot tutvustavat videot, et seeriaversioon veelgi maitsvam näiks.
