Kasutatud: Igapäevane tehnikaime Honda Civic Type R
Kiireid autosid on Honda osanud teha juba vähemalt kaks aastakümmet. Meenutagem kas või oma suuruse kohta võimsaid CRX-e ja Civicuid 1980. aastate lõpust või Jaapani järgmise kümnendi ainsat superautot NSX. Samas puudus Honda kiirematel versioonidel (vähemalt Euroopas) kindel kaubamärk, nagu M BMW-l või AMG Mercedesel.
Selle probleemi lahendusena ilmusid eelmise sajandi lõpul Honda mudelivalikusse esimesed Type R sõidukid: Integra ja Accord. Need mudelid said tõsiste autofännide seas äärmiselt sooja vastuvõtu osaliseks. 2001. aastal turule toodud uue (praeguse aja-arvamise järgi eelmise) põlvkonna Civic Type R tegi Hondast hoobilt tugeva tegija kiirete kompaktautode segmendis.
Mootor vinge, käigukast veel vingem
Sarnaselt varasematele sportlikuma tagapõhjaga Hondadele on ka esimese Civic Type R (ehk CTR, nagu seda tihtipeale foorumites lühidalt nimetatakse) puhul peamine tooniandja võimas, vabalt hingav ja pöördealdis mootor. Tõepoolest, kui paar M-divisjoni jõuallikat välja arvata, ei leidu just palju sisepõlemismootoreid, mis suudaksid ülelaadimiseta ületada erivõimsust 100 hj liitri töömahu kohta.
Honda 200 hj ja 196 Nm tulevad kätte tavakasutaja jaoks ülikõrgetel pööretel (alates 5500 p/min peal hakkab mootor alles korralikult hingama). Kuid neile, kes viitsivad vaeva näha ning jõuallikat õiges pööretevahemikus hoida, avanevad tehnikataeva väravad. Igatahes saab selle masina abil aimu, mida tunnevad moodsate turismiautodega võidusõitjad.
Kuna mootor vajab korralikuks kiirenduseks kõrgeid pöördeid (loe: palju käiguvahetusi), on jaapanlased oma hot hatch'i varustanud ühe palju kiidetud käigukastiga. Rahulikel vahetustel ei pruugi arugi saada, mis kõiki Type R-i omanikke nii vaimustab. Kuid kui kastiõli on soe ja vaim valmis, võib käike lapata sellise kiiruse ja täpsusega nagu püssilukku. Iga käiguvahetus pakub niivõrd suurt mõnu, et seda tahaks aina uuesti ja uuesti kogeda.
Rool - nõrk koht
Pannud nõnda palju insenerimõtet mootorisse ja käiguosasse, pole Honda tehnikud õnneks ka vedrustust unustanud. Jah, Hondale tavapärase topeltõõtshoobadega esivedrustus vahetati odavama ja ruumisäästlikuma MacPherson-küünalvedrustuse vastu, kuid tagasiminekut juhitavuses sellega ei kaasnenud.
Auto on stabiilne ning üllatavalt taltsas. Kurvis gaasipedaaliga mängides on võimalik Hondat siiski ülejuhitavaks muuta. Loomulikult tuleb hea juhitavuse eest lõivu maksta kehvematel teedel, kus Civic Type R raputab päris kenasti.
Üks veermikuosa, mis kohe auto väljatulekust alates kriitika alla sattus, on roolisüsteem. Elektriline roolivõimendi pole kunagi oma tagasisidega hiilanud, samas on see piisavalt täpne ning tagab juhile hea kontrolli auto üle.
Talvistes oludes tuleb arvestada mootori suure võimsusega, mida on üsna keeruline teele kanda, ning paljude kurvide peateemaks on alajuhitavus. Õnneks kannatab autoga ka rahulikult sõita ning kui mootori potentsiaali lõpuni mitte kasutada, siis ei tohiks probleeme tekkida. Hondad (nagu ka teised Jaapani margid) paistavad silma oma töökindlusega. Hoolimata sportlikumast tagapõhjast ning kohati väga julmadest kasutustingimustest, ei esine Civic Type R-il palju probleeme.
Veermiku poolel on nõrgim lüli roolilatt (nagu sama ajajärgu tavalise Civicu puhulgi) ning stabilisaatori puksid. Latti on võimalik teatud määral ka „peale keerata", kuid seda ei saa soovitada.
Mõningatel masinatel on probleeme pidurite kinnikiilumisega (eriti tagumiste). Mootor on üldiselt vastupidav, kuid neelab üsna palju õli. Samuti on väga tähtis korralik ja korrapärane hooldamine.
Palju plasti, vähe konditsioneeri
Suurim probleem eelmise põlvkonna Civic Type R-iga on seotud auto võimeid ala- ja oma võimeid ülehinnanud juhtidega. Nimelt leidub vähe eksemplare, mis poleks oma elu jooksul avariid teinud.
Kui taastamistööd on tehtud esinduses, ei tohiks hilisemaid probleeme esineda, kuid kusagil nurga taga kokku klopsitud masinad toovad uuele omanikule rohkelt murekortse juurde.
Siiamaani on Civic Type R-i kohta võinud öelda vaid kiidusõnu nagu kiire, üsna hea juhitavusega, piisavalt mahukas (kuigi vaid kahe uksega), vastupidav ning mitte üleliia kallis. Sedasi võttes tundub see masin nagu taevakingitus.
Siiski on ka Hondal paar tõrvatilka meepotti kukkunud. Esiteks ei ole tegu just kõige vaiksema autoga. Maanteel kostub nii tee- kui ka mootorimüra kohati ebamugavalt kõrvu. Teine nõrk koht on varustus. Ei kujuta hästi ette 2001. aasta või uuemat selle hinnaklassi autot, millel puuduks näiteks konditsioneer. Võib-olla oli see taotluslik, et dünaamika huvides kaal väiksem oleks.
Kui käigukanginupp (mida talvekuudel äärmiselt külm kätte võtta) ja istmed välja arvata, on kabiin täis idamaist odavat plasti ning kujunduselt pigem mahtuniversaal kui hot hatch. Samas suudavad neli inimest end kenasti salongi ära mahutada ning isegi pakiruumi jätkub autopärasse. Seega võib Hondat väga edukalt kasutada pereautona. Välimus pole hoolimata üsna suurtest ratastest ja spoileriringist alati kiidusõnu pälvinud, olles naljakas segu mahtuniversaalist ning tavapärasest laugpärakerest.
Sportliku auto kohta tundub Civic natukene liiga kõrge. Kaks noorenduskuuri suurt midagi ei parandanud, eriti küsitavad on Lexuse stiilis tagatuled. Teisalt leidub rohkelt inimesi, kellele Civicu disain meeldib just oma erilisuse ja agressiivsuse tõttu.
Omasugustest parim
Võib vist öelda, et mingil ajahetkel valitses Eestis (ja mujalgi Euroopas) Honda Civic Type R-i hullus. Ainukene auto, mis suutis dünaamikalt ja elamustelt konkurentsi pakkuda, oli Renault Clio 182. Kuid arvestades Honda mahukust, kasutusmugavust ja vastupidavust, võib öelda, et tegemist on Renault'st parema tervikuga.
Nüüdseks on turu hõivanud juba nooremad ülelaadimisega konkurendid ning Honda kõrgepöördeline tundub natukene eilne päev. Samas tõelised fännid oskavad hinnata Civicu vahetut iseloomu ja head juhitavust.
Lisades siia veel vastupidavuse ja ruumikuse, on sama raha eest raske leida võrdset autot. Suvises leitsakus ellujäämiseks tuleb lihtsalt aknad alla kerida.
Vaata ka Top Geari võrdlustesti vana ja uue Civic Type R kohta, kus uus jääb vaata et vanemale allagi!
