Tartu Ülikooli isiksusepsühholoogia vanemteadur Anu Realo juhtimisel uurisid teadlased kuues Venemaa naaberriigis, Soomes, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas ja Valgevenes, millisena kirjeldavad inimesed tüüpilist venelast, tüüpilist oma rahvuse esindajat ja lõpuks ka iseennast. Võrdluseks võeti kõrvale ka Venemaal tehtud samalaadne uuring. Kokku vastas uurimuses kasutatud küsimustikele 1448 inimest, kirjutab Novaator.

Teadlasi huvitas sedapuhku, kui ühtne ja püsiv on kuue Venemaa naaberriigi pilt tüüpilisest venelasest. Näiteks kanadalaste puhul on varasemad uuringud leidnud, et nemad kirjeldavad iseendid sellistena nagu ameeriklased ei ole. Seda nimetatakse peegelpildi teooriaks.

Realo käe all tehtud uuringust ilmnes, et sama peab paika ka Venemaa naabrite puhul. Nii eestlased, lätlased kui soomlased kirjeldasid oma rahvust iseloomustavaid jooni vastandina venelasi iseloomustavatele: me oleme need, kes venelased ei ole.

Samas näitavad poolakate tulemused, et seal ei nähta oma rahvuse ja venelaste vahel nii suuri erinevusi, eriti selles osas, mis puudutab ekstraverstust ja avatust uutele kogemustele.

Kuue riigi tulemustest joonistub venelastest välja üsna ühtne pilt, milles kirjeldatakse venelasi väga ekstravertsete ja avatutena, kuid venelased pole eriti meeldivad ega ka kohusetundlikud.

«Venelased ise näevad endid positiivsemas valguses kui Venemaa naaberrahvad. Venelased ise arvasid, et nad on avatumad, sotsiaalsemad ja meelekindlamad,» ütles Realo. Venelaste naabritele näivad venelased impulsiivsetena, eestlaste arvates on venelased ka vaenulikud.

Rahvusliku iseloomu skaala küsimustikku tuli vastanutel täita kolmel korral. Esmalt hinnata oma rahva tüüpilist esindajat, teiseks tüüpilist venelast ja kolmandaks hinnata iseennast. Selgelt pidas paika üks seaduspära: iseennast nähakse paremas valguses kui oma rahva tüüpilist esindajat.

Valgevenelaste ja venelaste arvamused enda kohta olid üsna sarnased, sama pidas paika ka katoliiklike Leedu ja Poola puhul ning ligidased olid ka eestlaste ja lätlaste enda iseloomustamiseks antud vastused.

«Kummaline on näiteks see, et kuigi Eestis kiputakse arvama, et oleme lätlastest väga erinevad, siis see, kuidas eestlased kirjeldavad endid ja lätlased endid, langeb paljuski kokku,» ütles Realo. «Meil on ühine ajalooline kogemus, ühised geenid ja ühine arvamus venelaste kohta.»

Samuti selgus uuringust, et rahvuslikud stereotüübid on vähemalt eestlaste ja poolakate puhul üsna püsivad. Lisaks mullu tehtud küsitlustele olid teadlastel kasutada samad andmed ka viie aasta eest Poolas ja Eestis tehtuist, mis viitasid, et viie aastaga pole vaated oluliselt muutunud.

Realo osutab, et kõigil kuuel mainitud riigil on olnud Venemaa ja venelastega oma ajaloo jooksul rohkelt kokkupuuteid, kuigi olud on riigiti üpris erinevad. Rohkem kui neljandik Läti ja Eesti elanikest on vene rahvusest, samas on Soomes ja Poolas venelasi alla ühe protsendi. Poolas on jällegi pikk ajalooline kogemus suhtlusel vene kaubareisijatega. Soomet külastas näiteks 2007. aastal 850 000 Venemaalt pärit turisti. Kõige tihedamalt on Venemaaga seotud aga Valgevene.

Uuringu tulemusi kirjeldav artikkel ilmub eeloleval suvel ajakirjas European Journal of Personality.