Melbourne'i kuningliku haigla nakkushaiguste arst dotsent Karin Leder usub, et selle põhjuseks on oma kunagist kodumaad külastavate inimeste ekslik arvamus, et nad on selle haiguste suhtes immuunsed, vahendab Novaator ABC Science'i uudist.

Aasiast, Aafrikast ja Vaike ookeani saartelt pärit inimesed ei vaktsineeri ennast reeglina päritolumaa haiguste vastu. Selle põhjused on sageli osalt majanduslikud, kuid olulisem on muu. Nimelt arvavad inimesed, et nad on säilitanud loomuliku vastupanuvõime sünnikoha haiguste suhtes.

Tegelikult see nii ei ole ning suures ohus on isegi tudengid, kes on kodumaalt lahkunud kõigest mõneks aastaks, et Austraalia ülikoolides õppida. Osaline immuunsus malaaria ja tüüfuse vastu kaob juba 6-12 kuu möödudes pärast nakkusohtlikust piirkonnast lahkumist.
 
Suurem oht võrreldes tavaturistiga ähvardab neid ka seetõttu, et nad söövad julgemini kohalikku toitu ning käivad maapiirkondades, mis võivad asuda kaugel eemal tavaturisti tüüpilistest marsruutidest.
 
Malaaria kujutab suurt ohtu, sest võib organismis varjatul kujul peituda mitmeid kuid. Haiguse avaldudes ei pruugi haigestunu kõigepealt kahtlustada muud kui lihtsat külmetust. Malaaria on ravitav, kuid õigeaegse diagnoosi ja ravi puudumisel võib lõppeda surmaga.