Eelmise sajandi teisel kümnendil panid Kenjiro Den, Rokuro Aoyama ja Meitaro Takeuchi oma investeeringuga aluse autotootjale DAT Motors. Esialgu hakkas see ehitama militaarotstarbelisi veokeid, hiljem ka sõiduautosid. Firma nimi tulenes meeste perekonnanimede esitähtedest. 1926. aastal pärast Jidosha Motorsiga ühinemist sai Osakas tegutsenud tehas nimeks Datto Jidōsha Seizō Kabushiki-Gaisha, inglise keeles DAT Automobile Manufacturing Co. 1930. aastate esimesel poolel valmis seal 495kuupsentimeetrise mootoriga väikeauto, mis sai nimeks Datson, Son of DAT, ehk „DATi poeg“. Son tähendavat jaapani keeles aga kaotust ja tõusva päikese maa lipust inspireeritult sai sellest hoopis sun. Nii et Datsuni-nimelist autotootjat pole kunagi eksisteerinud.

Datsunist sai Nissan

1928. aastal lõi Yoshisuke Aikawa holdingfirma Nippon Sangyo. Kuusa aastat hiljem alustas selle ja Hitachi ühisomanduses tegevust Nissan Motors, millest aja möödudes sai ka üks DATi omanikke. Esimene Nissani auto valmis Ameerikast toodud sisseseadega tehases 1937. aastal. Algselt kandsid väiksemad autod Datsuni, suuremad aga Nissani nime.

Datsuni nime kasutamine lõpetati 1980. aastate keskel, kui Nissani presidendi Katsuji Kawamata eestvõttel said autod tootja nime – „nagu Toyotal“. Turunduskulud selle muudatuse rahvani viimiseks olid Wikipedia andmeil umbes 800 miljonit dollarit! Tekkinud brändisegaduses kaotas Nissan pisut turgu ja kuuldavasti jäi Datsuni nimi veel pikaks ajaks inimeste hinge.

Kui meil 1980. aastate lõpus piirid lahti läksid ning eestlased teisele poole Soome lahte asuvale imedemaale viina müüma ja muu „äriga“ tegelema pääsesid, tõid teadlikumad vastukaaluks Ladadele kodumaale ka Datsuneid. Peamiselt „kuljetati“ siia väikeautosid 100A (Datsun-sada-amprit) ja Cherry, sekka ka suuremaid. Kered olid neil soola-lumestel teedel kaunikesti rooste läinud, kuid mootorid käisid hästi. Varasemate jaapani sõiduautode kohta visati muide nalja, et jaapani tehnoloogia võimaldab kahelt poolt värvida ja siis pleki värvikihtide vahelt ära tõmmata. Tänased tõusva päikese maa autod on seevastu väga kvaliteetsed ja rooste ei kollita sugugi rohkem kui mujal toodetuil.

Volvo ja BMW võistleja

Seekordne vaatlusalune uunikum, Datsun 810 sünniaastaga 1977 pärineb USAst. Üks Ameerikast siiamaile kolinud eestlane võttis kaasa kogu oma maise vara, mille hulka kuulus ka kriips üle 40 tuhande kilomeetri läbi sõitnud, üliheas korras jaapani auto. Omanik tuli Eestisse jõudes autot Faktosse näitama, müügijuht Rait Mamersiga sündiski kaup ning väliseestlane sai asemele värske Nissan Primera.

Datsun 810 on sisuliselt esimene Maxima, väljaspool USAd kandiski ta nime Bluebird Maxima. Ameerika turu jaoks valmistatud tagaveolisel masinal on kuuesilindriline 2,4 liitrine sissepritsemootor võimsusega 125 hobujõudu. Mootor pärineb kultussportautolt Datsun 240Z, mis koos varasemate Fairladydega on tänaste „tsettide“ eelkäija. Autot võis lisaks sedaankerele saada ka kaheukselise kupeena või universaalkerega.

1977. aastast pärinev Datsun 810 reklaam lubas potentsialasele ostjale, et kuuesilindrilise Volvo või BMW asemel jaapanlast valides säästab vähemalt 2000 dollarit. Säästa sai ka kütust - jaapani autod olid (ja on) ameeriklastega võrreldes märksa vähem janused ja see oli seitsmekümnendate naftakriisi tingimustes positiivne omadus. Mingil hetkel avastasidki ameeriklased väiksemate autode olemasolu, kuid see läks neil olude paranedes üle.

Tegime 810ga ka väikese proovisõidu. 32 aastat vana auto liikus vaikselt, mootor tuksus ühtlaselt, uksed käisid korralikult – üleüldse kõik töötas ja salong oli head autolõhna täis. Tõele au andes annab sellise aastaarvuga nii heas korras jaapani autot otsida!

Kel huvi Datsunite vastu suurem, võib internetist üles otsida ühe entusiasti üles pandud www.ratdat.com, kust näeb fotosid, reklaambrošüüre ja leiab huvitavat lugemist.