See aine on serotoniin, mis inimese ajus mõjutab lisaks meeleolule ka sugulist aktiivsust, söögiisu, unisust ja ärkvelolu, mälu ja õppimist, teatavad
.

Nüüd kirjutab rühm Briti ja Austraalia teadlasi ajakirjas Science, et just seesama aine mõjutab põhjalikult ka kõrbetirtsude (Schistocerca gregaria) käitumist — põldurite nuhtluseks muudab tirtsud serotoniinitaseme kolmekordne tõus nende organismis.

Teadlaste sõnul on põnev, et seesama keemiline ühend, mis inimeste käitumist tugevalt mõjutab, sunnib ka muidu pelglikke ja omaette hoidvaid kõrbetirtse hiigelsuurtesse parvedesse kogunema.

Nüüd, mil käitumismuutuse keemiline alusmehhanism hakkab selguma, on lootust, et ehk õnnestub leida mingi viis neid kogunemisi ka looduses ära hoida ja tirtsuparvede põllukahjurlust seeläbi vältida.

Tirtsuohus on tervelt viiendik meie planeedi maismaast. Mullu näiteks laastas Austraaliat enam kui viie kilomeetrise läbimõõduga parv.