Kodusea värvis roosaks inimese ilumeel

Miks koduloomade karv on teist värvi kui nende metsas elavatel sugulastel? Kodusiga ei ole mitte hallikaspruun, vaid pigem roosakarva või mustalaiguline, koer aga võib olla üsna värvikirev, võrreldes oma sugulaste hundi ja šaakaliga, metskass aga pole kunagi nii kirju-mirju, nagu võib olla kodukass.

Koduloomade eri tõud võivad olla väga erinevat värvi, kui metsloomad on liigi sees ikka sama värvi karvkattega. Avalikult kättesaadavas teadusajakirjas PloS Genetics avaldati sigade põhjal tehtud uuring, millest selgub, et ini­mene on muutnud koduloomade värvi, valides aktiivselt haruldasi geenimutatsioone, ja nõnda tuhandeid aastaid. See välistab erinevad seletused koduloomade värvi põhjendamiseks, vahendab Eesti Päevaleht.

Näiteks selle, et looduslik värvus kadus, kuna inimese juures kadus kaitsevärvi kasuka vajadus — umbes nii, nagu kadus silmanägemine loomadel, kes sattusid elama pimedatesse koobastesse. Teise arvamuse kohaselt käis karvkatte värvi muutumine käsikäes selektsiooniga näiteks käitumise ja produktiivsuse põhjal.

Uppsala ülikooli teadlane Leif Andersson, kes seda uuringut juhtis, on nüüdsest kindel, et inimene on loomi valinud ka ainult nende huvitava värvuse järgi. Teadlased uurisid ühte nahavärvi reguleerivat võtmegeeni MC1R nii Euroopa kui ka Aasia mets- ja koduloomadel. Kuigi metsseal oli selles geenis DNA järjestuse erinevusi, ei mõjutanud need geeni toodetava ja nahavärvi andva valgu toimimist, ja nõnda jäi loom ikka kaitsevärvi, sest seda muutva mutatsiooniga geeni selekteerib looduslik valik välja. Kodusea nahavärvi aga mõjutasid peaaegu kõik selle geeni DNA muutused.

Sealjuures oli mõnel koduseal selles geenis kolm järjestikust nahavärvi muutvat mutatsiooni, mis osutab, et värvi järgi valis inimene sigu juba ammusest ajast. Mesopotaamlased kirjeldasid juba 5000 aasta eest eri värvi koduloomi ning nõnda võivad näiteks valge-mustakirjud koduloomad olla pärit juba noist või vanematestki aegadest.

Kuid miks tahtsid varajased põllumehed oma karja nahavärvi muuta? Ühe põhjusena arvatakse, et nõnda võis loomi looduses paremini üles leida. Teisalt võis see osutada ka karja kvaliteedile, kuna see looduslikust nõnda erines. Ja kolmandaks võis olla, et ka tollased põllumehed olid võlutud oma loomakarja värvi ilust.

Charles Darwin pidas koduloomade uurimist oluliseks, et mõista evolutsiooni. Üks Darwini teooria vastane argument oli ja on senini, et juhuslike mutatsioonide läbi on võimatu luua näiteks nii keerulist struktuuri nagu silm. Anderssoni uurimistöö näitab, kui kiiresti võib geeni toodetud valk muutuda, kui valik on tugev, ning kuidas inimene lõi mustalaigulise kodusea, valides järjestikuseid juhuslikke mutatsioone.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines