Maailmas on palju näiteid, kuidas avatud lähtekoodiga tarkvarale üleminek aitab riigisektori kulusid kokku hoida, näiteks on laiaulatuslikud Linuxile üleminekuprojektid USA koolides olnud väga edukad. Ka Prantsusmaa parlamendi arvutid jooksevad Linuxil. Peale selle, et avatud lähtekoodiga tarkvaralahendused aitavad kokku hoida kulusid, suurendavad need lisaks erinevate platvormide ja programmide koostoimimisvõimet ja võimaldavad IT-osakondadel ülesandeid paindlikumalt lahendada.

Kuigi Ühendriikide IT-avalikkus tervitab Obama huvi valitsuse IT struktuuri reformimise vastu, tekitab siiski küsimusi infohankimise allikas — Suni endine ekstsentrikust tegevjuht. Scott McNealy on oma karjääri jooksul avaldanud avatud lähtekoodiga tarkvara kohta mitmeid vastuolulisi seisukohti, mis teeb temast rahvusliku IT-poliitika kujundamise tarbeks kaheldava väärtusega kandidaadi.

Ars Technica autor Ryan Paul leiab, et paluda McNealyl koostada ülevaade avatud lähtekoodiga tarkvarale ülemineku kohta on umbes sama kui lasta Dick Cheney’l kirjutada aruanne valitsuse avatusest ja läbipaistvusest.

2005. aastal seletas McNealy, kuidas Linuxi modulaarne struktuur ettevõtetele ei sobi ja kuidas avatud lähtekoodiga tarkvara kõlbab ainult harrastajatele. Ent nüüd, avalikustades Obamalt saadud ülesande, teatas ta: „On ilmselge, et avatud lähtekood on odavam ja selle abil saab võrreldes kommertstarkvaraga palju rohkem ära teha.” Suurelt osalt tänu McNealy saamatusele on kunagisest turuvalitsejast Sunist tänaseks saanud niššitegija.

Näiteks on McNealy üles astunud järgmise sõnavõtuga: „Lõpetage valitsuse raha kulutamine igasuguse jama peale ja kasutage neid vahendeid kõigi Microsofti aktsiate kokkuostmiseks. Seejärel avalikustage kogu Microsofti tarkvara lähtekood ja andke see ühisomandisse. Tasuta Windows kõigile! Seejärel võime Gatesi üle kullata, teha temast kuju ja kleepida ta kaubanduskoja etteotsa.”

Üheks McNealy ettepanekuks on luua valitsuses IT-tegevjuhi ametipost (CIO, Chief Information Officer), kellel oleks õigus panna veto mis tahes föderaalset IT infrastruktuuri puudutavale otsusele.

Nagu paljude asjadega, asub ka debatis „avatud lähtekoodiga tarkvara versus kommertstarkvara” tõde kuskil vahepeal. Oma plussid on kommertstarkvaralgi ja ei saa üks-üheselt väita, et Linux täiesti tasuta kätte tuleb.

Ei saa jätta mainimata, et kui USA valitsus kaalub kulude vähendamise huvides üleminekut avatud lähtekoodiga tarkvarale, siis Eesti valitsus ei pea vajalikuks isegi selle üle pikemalt aru pidada.