Kuni Narva hüdroelektrijaama rajamiseni möödunud sajandi viiekümnendatel aastatel oli Narva kosk Euroopa üks võimsamaid, teatavad
.

Eesti Loodushoiu keskuse juhatuse liige Jaak Tambets ütles, et kose osaline taastamine on Eesti loodusele, ka Narva jõe kaladele, suur heategu.

“Me ei räägi mitte kogu veehulga läbi uue veelasu laskmisest, räägime umbes kümnendikust. Samas on see kümnendik umbes sama palju kui Emajõe vooluhulk Tartu vahel ning see voolab alla kärestikust, mitte vaikselt sängis,” selgitas Tambets.

Narva veehoidlast võtavad oma jahutusvee Narva Elektrijaamad, mis kardab, et vee võtmine sealt võib muuta tammi avariiohtlikuks ning seada ohtu elektrijaamade töö.

Samuti kardavad jõe ääres elavad inimesed, et veetase võib alamjooksul tõusta nii palju, et nende elamud ohtu satuvad.