Selle kivise taevakaardi tegi kunstnik Lagle Israel 44 aasta eest. Kaart on seinal oma endises hiilguses, kuid Tartu observatoorium on olude muutudes ka ise muutunud. Kui teaduse rahastamine hakkas muutuma, oli seal tööl umbes 230 inimest. Nüüd on neid järel 75.
Kuid lootus on siiski säilinud, sest praegu osalevad Eesti astronoomid paaris suures Euroopa ühisprojektis. Tähtede elu Üks neist on europrojekt Gaia, millega Eestist tegeleb Kolka, kes on oma töödes uurinudki meie galaktika tähtede kiirguse koostist. Tõravere astronoomid on erinevalt suurte observatooriumide teadlastest erilised ja võiks ütelda, et isegi omamoodi klassikud, kes uurivad ise eri suuruses teleskoopidega taevast.
Mujal kipub olema ikka nõnda, et astronoome teleskoopide ligi ei lastagi. Istutakse arvutite taga ja töödeldakse andmeid, mida täiesti automatiseeritud teleskoop kogub. Ja püütakse otsida selliseid valdkondi, kust võib midagi uut ja rabavat välja tulla.
Tõraveres aga tegeldakse tähtede vaatlemisel maisemate asjadega — kui sellist sõnaühendit võib tähtede puhul kasutada. Tõravere oma pooleteisemeetrise peegelteleskoobiga on sellisteks vaatlusteks sobiv, Põhjamaades ja Baltikumis on see suurim. Siiski on selgeid vaatluspäevi aastas vaid 80. Ülejäänud ajal saab aga andmeid analüüsida.
„Aastate jooksul koguneb andmehulk, mille pealt saab näha aeglaseid muutusi tähtede elus,” ütleb Kolka, keda huvitavad just kriitilised arenemisastmed tähtede arengus.
