Kaks miljonit mitme tonni raskust kiviplokki liigutati mingil viisil oma kohale, kuid kraanasid sel ajal ju ei tuntud. Ainsaks mõeldavaks lahenduseks on, et plokid veeretati oma kohale mööda kaldteed. Aga kus asus kaldtee?

Enamik teadlasi on siiani arvanud, et see pidi asuma väljaspool püramiidi kas ühe sirge või siis ümber püramiidi keerduva kaldpinnana. Sirge pind ei ole kuigi usutav, sest püramiidi kõrgemaks kasvades oleks selle pikkust samuti pidanud pidevalt suurendama ning mõistliku kaldega kaldpind oleks püramiidi lõpetamisel pidanud olema 1,6 kilomeetri pikkune, vahendab Novaator National Geographicu uudist.

Prantsuse arhitekt Jean-Pierre Houdin usub, et on leidnud saladuse lahenduse. Ta arvab, et kaldtee asub hoopis püramiidi sisemuses. Püramiidi nurkades oli kaldpind avatud, mis avas juurdepääsu värskele õhule. Seal rakendati ka tõstemehhanisme, mille abil plokk täisnurga võrra teise suunda keerati, et teda mööda järgmist kaldpinda kõrgemale vedada.

Houdini mudeli järgi on püramiidi sisemuses piisavalt ruumi sellisele peidetud kaldteele, mis ei puutu kokku ühegi teise püramiidi ruumiga ning mida seetõttu ei ole avastatud. Siiski tekib kohe küsimus, et kui selline kaldtee on siiani olemas, siis kuidas pole teda avastatud näiteks georadari või muu tehnilise abivahendiga.

Selgub, et 1980. aastail prantsuse teadlased midagi sellist isegi avastasid, kuid nad ei saanud aru, millega tegu, ning jätsid tähelepaneku seetõttu avaldamata.

value="http://www.youtube.com/v/lasCXujNPfs&eurl">value="transparent">src="http://www.youtube.com/v/lasCXujNPfs&eurl="
type="application/x-shockwave-flash" wmode="transparent" width="405"
height="338">