Klooniti külmutatud hiired. Sihikul mammutid?

Jaapani teadlased on hakkama saanud 16 aastat sügavkülmas viibinud hiirekorjustest hiirte kloonimisega, ja arvavad, et sama tehnika abil peaks olema võimalik ka mõnele mammutile elu sisse puhuda.

RIKEN Uuringuinstituudi Arengubioloogia Keskuse hiirekloonimiseksperdil Teruhiko Wakayamal ja tema kolleegidel õnnestus hiiri kloonida isegi lõhkenud rakkudest.

„Seega rakutuuma ülekandetehnikaid võib kasutada loomade „elluäratamiseks“ või säilitada pika aja jooksul väärtuslikke geneetilisi andmeid ilma krüopreservatsiooni tehnikaid kasutamata,“ kirjutasid teadlased ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.

Wakayama tiim kasutas klassikalist rakutuuma ülekande tehnikat, kus munarakust eraldatakse tuum ja asendatakse see kloonitava looma tavarakutuumaga. Kui see protsess läbi viia koos õige keemilise või elektrilise sütikuga, siis hakkab munarakk jagunema samal viisil, kui juhtub seemnerakuga viljastumisel.

Samuti leiavad teadlased, et nimetatud viisil saab säilitada ohustatud liike.

Wakayama tiim kasutas aastaid sügavkülmas olnud hiirekorjuseid ja kelle rakud olid külmudes katki läinud.

Külmutamise põhjusel purunenud rakkudes saab kahjustada ka DNA. Krüoprotektantide nimeliste kemikaalide abil saab raakude lõhkemist küll vältida, kuid need tuleb tarvitusele võtta ennem rakkude külmutamist.

Teadlased üritasid kasutada mitmete kehapiirkondade rakke ja avastasid, et ajurakud kõlbavad kõige paremini. See on pisut saladuslik lahendus, kuna mitte keegi pole ajurakust ennem hiiri klooninud.

Kloonitud on palju loomi, alustades lammastest ja lõpetades sigade, veiste, hiirte ja koertega. Karjakasvatajad soovivad kloonimist eliitkarjade loomiseks ja arstid soovivad kloonimist kasutada meditsiinilise abinõuna inimeste ravimiseks.

Mammutid on väljasurnud loomadest esimesed, keda teadlased kõige tõenäolisemalt klooniksid, kuna jää seest on nimetatud elajate korjuseid tulnud välja mitmeid.