Kui teil ei vea, siis peate hilisööl minema jala koju läbi pimeda agulitänava. Äkitselt näete ees nurga peal töllerdavat kampa. Süda jätab löögi vahele. Kas minna tagasi või hiilida edasi? Siis silmate siluettidest, et ühel tüübil on seljas seelik. Naine! Ja vantsite juba kindlamalt edasi. On tõenäoline, et pääsete terve nahaga — kirjutab Eesti Päevaleht.

Argiteadvuses peetakse mehi naistest agressiivsemaks ja jõhkramaks. Naisi jälle seostatakse leebuse, halastuse, tundelisusega. Ja siinkohal ei erine argiteadvus küll teaduslikust tõest. Paljud psühholoogid on oma uurimustes näidanud, et mehed püüavad end naistest enam maksma panna ja riskida, naised seevastu kalduvad rohkem muretsema ja olema leebemad. Ja need isiksuseomaduste erinevused avalduvad juba varases lapsepõlves ning püsivad kogu elu. Naiste ja meeste isiksuseomaduste erinevused on suuremad kui erinevused teistes valdkondades, nagu tunnetusvõime ja enesehinnang.

Mõned isiksuseomadused kehtivad eri kultuurides. Nii Kanada, Hiina, Soome, Saksamaa, Poola kui ka Venemaa naised kalduvad meestest enam neurootilisusele, hoolikusele. Mehed seevastu on kõigis kultuurides ekstravertsed ja end maksma panevamad kui naised.

Soolisi erinevusi on tehtud kindlaks katsetega, kus vabatahtlikel õpilastel ja täiskasvanutel on palutud hinnata nende endi või tuttavate isiksuseomadusi NEO või mõne teise isiksuseküsimustiku alusel (vt selgitust kastis).

Kui soolised isiksuseomaduste erinevused on samalaadsed eri kultuurides, siis nende erinevuste suurus mitte. Sajandi alul avastasid psühholoogid neilegi ootamatu tõsiasja — isiksuseomaduste soolised erinevused on suuremad jõukates, õilmitsevates ja egalitaarsetes kultuurides, kus naistel on rohkem võimalusi meestega võrdselt esineda. Aasia ja Aafrika kultuurides on meeste ja naiste isiksuseomadused palju sarnasemad kui Euroopa ja Ameerika kultuurides. Mida rikkamaks saadakse, seda enam erinevad naised meestest isiksuse poolest. See tulemus on vastupidine intuitsioonile, mille järgi võiks arvata, et mida enam on naistel võimalusi esineda võrdselt meestega, seda sarnasemaks peaksid kahe soo isiksused kujunema.

Kuid see loogika siinkohal ei tööta. Küll aga kehtib see väärtushinnangute ja seksuaalstrateegiate kohta, mis muutuvad rikkamates kultuurides naistel ja meestel tõepoolest sarnasemaks. Kas võib sellest järeldada, et isiksus väärtushinnanguid ja seksuaalkäitumist ei mõjuta? “Isiksuse seadumused on palju püsivamad ja väärtushinnangute muutused puudutavad neid vähe,” ütleb Tartu ülikooli psühholoogiainstituudi professor Jüri Allik.

See avastus võib teadlasi viia lähemale isiksuseomaduste allikate juurde. Praegu seletatakse naiste ja meeste isiksuseomaduste vahelisi erinevusi kaheti. Ühed uurijad näevad põhjust sotsiaalsete rollide erinevuses. Teised jälle sisemistes, evolutsiooni käigus välja kujunenud erinevustes. Kolmandad aga peavad neid erinevusi lihtsalt mõõteveaks. “Näiteks võib vähem arenenud kultuurides naine hinnata oma isiksuseomadusi end teiste naistega võrreldes, kuid arenenud kultuurides võrreldakse ennast nii meeste kui ka naistega,” selgitab Allik.

Et hüpoteese kontrollida, kogus David Schmitt Bradley ülikoolist kolleegide abiga andmeid 56 riigist. Selle töö võtab kokku äsja ajakirjas Journal of Personality and Social Psychology ilmunud artikkel, mille nelja autori seas on ka Tartu ülikooli psühholoogiainstituudi teadlased Anu Realo ja Jüri Allik. See on leidnud vastukaja ka laiemalt, näiteks ilmus ajalehe The New York Times 8. septembri numbris teemat käsitlev lugu.

Need neurootilised naised

Üldjoontes kinnitasid uued tulemused varasemate uuringute tulemusi. Üheski kultuuris ei ole mehed naistest oluliselt neurootilisemad. Naised osutusid meestest leplikumaks 34 riigis, vaid Lõuna-Korea mehed on naistest leplikumad.

Neurootilisuse poolest ületavad naised mehi kõigis kultuurides, Eestis on see erinevus keskmine või suur nagu Prantsusmaal, Itaalias, Brasiilias, Lätis, Türgis, Liibanonis ja veel kümnel maal. Neurootilisus ongi parim viis soolisi isiksuseomadusi eristada. Kui võrreldi geograafilisi erinevusi, siis selgus, et kõige enam erinevad naised ja mehed neurootilisuse poolest Lõuna-Ameerikas ja eriti Lähis-Idas.

Selgus, et soorollid isiksuseomaduste erinevusi ei selgita. Küll aga võivad neil erinevustel olla evolutsioonilised põhjused. “Näiteks arvatakse, et korilaste ja küttide elukorraldus oli tänapäevale lähedasem kui põllundusele rajatud tsivilisatsioonides,” toob Allik näite.

“Me leidsime, et naiste ja meeste isiksuseomaduste vahelised erinevused muutuvad inimühiskonna arenedes suuremaks,” kinnitavad artikli autorid. “Rikkus, parem tervis ja haridus ei muuda mehi ja naisi isiksuseomaduste poolest sarnasemaks, vaid need erinevused muutuvad veelgi suuremaks. Nagu ka teiste sooliste erinevustega (mehed on naistest pikemad ja nende vererõhk on kõrgem), on just mehed need, kelle isiksuseomadused muutuvad koos ühiskonna arenguga,” ütleb Allik.

Inimareng on ka isiksuseomaduste areng. Ühiskonnas, kus osa nälgib, ei saa isiksuseomadused täiel määral välja areneda. Seepärast ongi seal keskmine mees keskmise naisega sarnasem kui ühiskonnas, kus kõigil on kõhud täis. Sotsiaalsete rollidega on asi teisem, kuid kui vaatame, kuidas naised ja mehed tunnevad, mõtlevad, tegutsevad, siis näiteks Eestis on sugudevahelised erinevused tunduvalt suuremad kui Jordaanias või Malaisias.

Isiksus

Omadused ja stereotüübid

Isiksuse viis omadust

•• Isiksuseomaduste teadasaamiseks on koostatud mitmeid küsimustikke, mis mõõdavad viit peamist omadust — neurootilisust, ekstravertsust, avatust, sotsiaalsust ja meelekindlust.

•• Neist kõige tuntumad on NEO-PI-küsimustikud, mis on oma nime saanud kolme esimese omaduse põhjal (avatus on inglise keeles openness). Need ennustavad üheskoos enamikku omadustest, mis elus midagi tõeliselt tähendavad — tervist ja eluea pikkust, edu õpingutes ja töös, võimet omada edukat ja kestvat romantilist suhet ning ka sotsiaalsete probleemide olemasolu, nagu narkootikumide kasutamine ja kriminaalsus. Isiksuseomadused ennustavad neid tunnusjooni paljudel juhtudel täpsemalt kui mitmed biomeditsiinilised mõõtmised haigusi.

Rahvuslik stereotüüp on alusetu

•• Eri maade teadlased uurisid 49 kultuurist pärit 3989 inimese vastuseid küsimusele, milline on nende arvates tüüpiline nende enda kultuuri esindaja, ning võrdlesid vastuseid sama kultuuri keskmiste isiksusetesti andmetega. Rahvuslike stereotüüpide hinnangud olid omavahel heas kooskõlas, kuid ei langenud kokku reaalselt mõõdetud isiksuseomadustega. Seega tuli välja, et rahvuslik iseloom on stereotüüp, millel puudub reaalne alus.