28.08.2008, 05:45
Usulõhed on terviseks
(20)Kõrgõzstani usklikud palvetamas usupühal pealinn Biškekis.
AFP/Scanpix
Miks on maailmas nõnda palju erisuguseid uske, mis tihtipeale omavahel vaenujalalgi? Aga sellepärast, et inimesed oleksid tervemad: USA teadlaste arvates pidurdavad usulised erimeelsused nakkushaiguste levikut.
Rühm teadlasi eesotsas New Mexico ülikooli bioloogi Corey Fincheriga on teinud statistilise analüüsi, millest nähtub, et usuelu on kirevam just noissamus maailma paigus, kus nakkushaigusi esineb rohkem kui mujal. Sellest järeldavad nad, et usulises mitmekesisuses ongi küllap süüdi just bakterid ja viirused.
Avastatud korrelatsiooni niisugune tõlgendus kohtab akadeemilistes ringkondades paiguti selget vastuseisu. Kuid mööndakse ka, et uurimistöö võib avada usundite tekkele ja ühiskonnarollile uue vaatenurga.
Ehkki paljude maailma usundite ajaloost on teada päris palju üksikfakte, ei ole religiooni kui inimliigile igiomase nähtuse tekkelugu ja evolutsiooniline otstarve loodusteaduslikust seisukohast sugugi selge. On koguni arvatud, et religioosne mõtlemine on inimestele pähe sugenenud lihtsalt evolutsiooni tarbetu kõrvalsaadusena, võib-olla suhteliselt suure ajumahu tasuta kaasaandena.