Ähvardav häda: G8 piraatlusvastased seadused
(50)New Scientist’i andmetel baseeruvad kõnelused Võltsingutevastasel Kaubanduskokkuleppel (ing.k Anti-Counterfeiting Trade Agreement, ACTA), mis kujutab endast rahvusvahelist piraatlusega võitlemise kokkulepet.
Ettevalmistatud kokkulepe pakub välja, et riikide piiridel hakatakse rakendama rahvusvahelist piraatlust tõkestavaid meetmeid, muuhulgas on tolliametnikel õigus konfiskeerida võltsimiskahtlusega asju.
Vastutus autoriõigustega kaitstud materjali ebaseadusliku kasutamise eest langeb eelnõu järele nüüdsest isikutele, kes seda üles riputavad, mitte interneti teenusepakkujatele. Samuti kohustataks interneti teenusepakkujaid muusika- või filmitööstuse esindajate nõudmiste peale andma informatsiooni võimaliku autoriõiguste rikkuja kohta — seda ilma advokaadi juuresoleku või kohtu sanktsioonideta.
Lühidalt ja pisut utreerides tähendaks see seda, et kui Eesti nimetatud kokkuleppega ühineb (mida ta ka meie kõigega nõustuva praeguse välispoliitika puhul ilmselt teeb), siis võib mingi XX Sajandi Rebase tüüp lombi tagant Elionilt mõned filmid alla laadinud Jaani kohta Viljandist andmed välja nõuda ja tüübi liistule tõmmata. Seda ilma meie õiguskaitseorganite volitusteta.
Või teine versioon asjast, et kui sa reisid ja ei suuda näiteks Frankfurt’i lennujaamas oma arvutis või MP3 mängijas oleva muusika legaalset päritolu tõestada, siis võivad tolliametnikud sult need asjad ära võtta.
Vargust ja piraatlust ei saa mingil viisil õigustada, kuid igati tuleb võidelda olukorraga, kus mingi suvaline äriettevõte saab ilma selleks seatud organite kontrollita (kohtud jne) voli eraisikute tegemistes tuhnida. Rääkimata sellest, et info on kõige kallim vara, mille tohututele maardlatele selle seaduse valguses muusika- ja filmitööstus ligi pääseks.